Monday, July 22, 2019

Tokoriki Island & Ramada Hotel

22.07.19 esmaspäev
Hommikul läksin porti ja olin mures, et jään laevast maha, sest väga tihe liiklus oli ja võttis oodatust kauem aega.
Kell 9.15 läksin laevaga Tokoriki saarele. Seal selgus, et ma lähen pärastlõunase laevaga tagasi, sest see naine, kes kõiki asju orgunnib, oli alles täna hommikul neile helistanud, et ma üldse tulen. Mina teadsin seda juba mitu nädalat, aga neil ei olnud õrna aimugi. Kohale jõudes selgus, et sinna saarele ei võeta praktikante jms, sest see on lihtsalt next level resort, kus kõik peab olema perfektne.
Sain tuttavaks ühe naise Iviga, kes oli väga tore. Ta peab kõnesid jms kirikus ja oli näha, et ta on haritud fijilane. Ma ei ole siin varem nii mõelnud või seda otseselt tunnetanud. Väga huvitav, motiveeriv ja informatsioonirikas vestlus oli. Tema eesmärk on seal arendada oma töötajates leadershipi oskusi, sest ta ei taha, et need naised elu aeg lihtsalt massaasi teeks, vaid et nad pürgiks kaugemale. Ma ei ole varem spaades sellist suhtumist kohanud, kus manager nii mõtleb. Manageri töö tundub tegelt päris stressirohke, sest pead olema oma inimestele ka konsultant ja psühholoog jms.
Mul oli nii vaja tema seda motiveerivat juttu ja siis ma pärast rääkisin ka, et mis sellest, et ma pean ära minema sellelt saarelt, aga et järelikult oli nii mõeldud, et pean kohtuma sinu ja teistega. Kõik läheb nii nagu minema peab. 
Hiljem rääkisin juttu ühe Jane ja Litiga. Leppisime kokku, et kui nad nüüd mainlandile tulevad, siis me läheme Jane’i külasse. Väga meeldivad naised olid ja see oli nii armas, et nad tahavad muga rohkem edasi suhelda ja vot nii külalislahked fijilased ongi! 
Hiljem käisime kookost joomas. Kohalikud lõikusid palme ja siis andsid meile. Minu teine kookos üldse. 


See spaa oli uskumatult ilus ja mul hea meel, et sain lõpuks ise ka selle ära näha, sest nii paljud on mulle rääkinud sellest. Siin on ainult mõned pildid sellest, aga need ei anna ikkagi seda muljet edasi. Seal olid sellised väikesed kosed, kust voolas vett jms.



Mingil hetkel läksin laeva peale. Jäin välja istuma, sest kirjutasin Mirryle, et ma möödun varsti Matamanoa saarest (see saar, mis oli mu teine sihtkoht). Inimeste transportimine käib nii, et kõik on suure laeva peal ja siis saartelt tulevad väikesed paadid, millega omakorda viiakse inimesed saarele. Istusin väljas ja ühel hetkel osad karjusid “Mere, Mere, Mere”. Seee oli niiii tore, need inimesed, kellega me Matamanoal tuttavaks saime. Mul tuli niii palju positiivseid tundeid, sest nad mäletasid mu nime ja mind üldiselt ja selle saare inimesed said mulle nii “pereks”. Hõikasin ka neile, et tervitage KÕIKI! Mega tore, et nad mu ära tundsid, kuigi mul pole siiani mõne inimese nimi meeles. 



23.07.19 teisipäev

Peale Tokoriki arusaamatust öeldi, et selle nädala veedan Ramada Senikai Spaas, mis asub Bamboos seal, kus me võrku oleme mängimas käinud.
Läksin hommikul vara kohale ja siis selgus, et antud sihtkoha manager ootab mind Senikai kontoris, millest mul ei olnud jällegi Melaga juttu. Temaga suhtlus on väga keeruline, sest tihtipeale jätab osad asjad rääkimaga või siis saabki ainult nii palju teada kui ise küsid. Kuigi tema töö puhul on väga oluline suhtlusoskus jms, sest tema vahendab erinevate spaade sihtkohtade tellimusi jms, millest omakorda sõltub sihtkohtade teenuste pakkumine ja müük. Kokkuvõtlikult öeldes see naine ei sobi antud ametikohale. Ta on väga sõbralik ja tore, aga sellisel töökohal on muud omadused olulisemad.
Spaa on selline lihtsam, väiksem ja palju odavam teistest sihtkohtadest, kus ma käinud olen. Algul oli  pakettide hindasid nii harjumatu vaadata. Sain päris mitmeid treatmente maha müüdud. Igal spaal on oma päevane müük, mis on vaja teha. Lõunaks oli see müük juba 200 FJD$ üle läinud.
Kohalikud Senikai naised on väga toredad. Jällegi rõõm kohtuda uute inimestega. 
Pildil on Shinal ja Sala


24.07.19 Kolmapäev
Sellel nädalal toimub Nadis festival, mida kutsutakse Bula festivaliks. Nimi tuleb sellest, et Nadis on põhiline lennujaam ja siis see „bula“ on nagu tervitus. Samuti kuulsin, et iga aasta toimub Lautokas Sugar festival ja nimi tuleneb sellest, et Lautokas on üks suurim suhkruroo vabrik Fijil. Pealinnas Suvas on Hybiscus festival, sest see lill on nende linna sümbol vms.
Tööpäev oli rahulik. Olime rannaäärses spaa bangalows ja siis Sala punus tüdrukutele patse. See on ikka ulme, kui kiiresti nende näpud punudes käivad. Peale tööd läksin Imiga koju ja siis mingil hetkel kuulsin, et keegi hõikas mu nime. Selja taga jalutasid Ali ja Hans. Rääkisin nendega natukene juttu ja siis jäime Imiga taksot ootama. 
Õhtul istusin õues ja siis mingi naaber tuli samal ajal koju. Me rääkisime reaalselt mitu tundi lihtsalt juttu. See oli väga uskumatu jutuajamine, sest nii palju asju tuli meie hosti kohta välja. Tegelikult on ta pettur, valetaja ja korralik varas. Me oleme seda varem ka kahtlustanud, aga nüüd see naine näitas mulle isegi ühte Facebooki postitust, kus Fiji saatkond on teinud hoiatuse selle naise kohta. Seal oli kirjas palju ta teistele võlgneb jne... Väga uskumatu. Ta tundus nii normaalne naine, aga eks sellised ongi kõige räigemad sulid tegelikult. Arvestades seda, et ta oli Sindy kõrvarõngad enda asjade hulka pannud ja jalanõud ära peitnud lillepotti. Nüüd peale saari koju tulles olen küll väga õnnelik, et ta mu arvutit ära müünud pole. Kusjuures Sindy küsis, et kas mul oli kollane tsärk, et ta oli seda hosti seljas näinud ja nüüd kui oma kohvri läbi otsisin, siis pean tõdema, et see tsärk on kadunud. Meil käivad tihti inimesed ukse taga ka, sest see naine neile võlgu või ei pea oma lubadustest kinni. Ma laenasin sellele hostile 100 FJD ka, aga ta ei ole mulle ikka maksnud peale paari nädalat, aga mul mõned mõtted, kuidas see raha tagasi saada. See naine ässitas meid algul kõikide naabrite vastu, et teised on ta peale kadedad jms, et me ei usuks midagi, mida nad räägivad ja et indialased on siin Fijil full of bulshit, aga tegelikult on tema see full of bulshit.
25.07.19 Neljapäev
Tööpäev läks päris kiiresti. Saime mõned treatmendid maha müüdud, aga üldiselt oli ikka rahulik. Sain teada palju massöörid siin teenivad ja no väga kahju hakkab. Põhimõtteliselt saavad 3.50 FJD tunnis, mis on meie mõistes kuskil 1.75€ vms. Päevas teenivad 28 FJD (14€) ja nädalas 168 FJD e 84€. Ma ei saa üldse aru, kuidas nad selle palgaga ära elavad, kui peres on päris mitu last jne. Aaa sellest summast läheb mingi maks ka neil maha.
Ima, Sala
26.07 Reede
Sellel päeval saime mitu paketti maha müüdud, sest oli vihmane ilm ja inimesed liikusid rohkem sees ringi. Pausi aeg käisime Salaga katusel vaadet nautimas. See oli vist mu teine reede, kus ma veetsin õhtu kodus. Jäin üpris vara magama ka.
27.07.19 Laupäev
Viimane tööpäev Ramadamis läks väga kiiresti. Kliente oli päris korralikult isegi. Mingi pere, kes tuli complimentaryt saama, andsid mulle oma kontakti, et kui ma kunagi Sydneysse lähen ja tööd vajan, et siis neil on oma hotell. Siin on mu meelest see mega hea, et nii paljude inimestega erinevatest riikidest saab tuttavaks ja saan iga riigi kohta kogu aeg midagi uut ja huvitavat teada. Nii palju tutvusi selle paari kuuga saanud. Kui tagasi tulen siia, siis on kordades lihtsam tööd leida.
Õhtul läksin töökaaslase ja ta sugulasega rugbyt vaatama Lautokasse, mis on kuskil 30 minuti kaugusel. Ma ei ole varem kunagi rugby mängu vaadanud ja see oli ausalt öeldes väga huvitav. Algul ma ei saanud midagi aru, aga lõpu poole hakkasin juba asju jagama. Ma olin vist ainus valge inimene seal. See oli niiiiiiiii lahe, kuidas nad kõik kaasa elavad. Kogu aeg hõiskavad midagi ja kui lemmiktiim puntki saab, siis kõik hüppavad püsti karjuvad, jooksevad, laulavad, möllavad. See andis mulle nii palju positiivseid emotsioone nähes, kuidas nad on sellest mängust nii sees. Ma nii õnnelik, et läksin kaasa. Dolphinid ja rabbitid mängisid. Mõlemad tiimid on Nadi omad. Rugbys tiimi nimed tulenevad loomadest. Üks oli ühe poolt ja teine teise tiimi poolt. Lõpus olid mõlemal vastupidised emotsioonid haha. 
Peale mängu läksime telkide juurde, kus müüdi süüa. Kõht oli väga tühi. Minu jaoks oli šokeeriv, kuidas mingi 5 aastane laps oma peopesas kartult lõikas. Ainult õhukesed kummikindad käes ja mingi suur nuga. See oli ka harjumatu, et vanad võtavad raha vastu ja siis oma rähase käega tõstavad süüa jms :D:D:D Tegelt peaks olema sellega juba harjunud :D

No comments:

Post a Comment