Hommikul läksime Essence’ist Natadola Robinson Cruso sadamasse. See oli 40minuti pikkune sõit ning meid viis ära bossi peika Eddie. Teel sinna oli meil väga palju erinevaid huvitavaid jututewmasid. Ta rääkis, kuidas Tonga islandil, mis on siin Pacificus, et seal on sellised traditsioonid, et kui peres on kõik lapsed poisid, siis viimast poega koheldakse kui tüdrukut isegi siis kui ta ei ole gei ja sellist inimest kutsutakse fafathin ehk boygirl. Samuti rääkisime, kuidas eelmisel õhtul oli uudis, et üks pere (ema, isa, tütar ja kaks lapselast) leiti tapetuna meie linnast päris lähedal. Üheaastane lapselaps oli tee peale roomanud ja siis auto pidas kinni ja leidis tee äärest tapetult. Paar aastat tagasi oli samuti üks intsisent, kuidas üks vene paar põgenes Fijile elama ja vena maffia otsis neid taga ning nad tükeldasid selle paari ära. Hiljem inimesed läksid Natadola randa (sinna, kus ma eelmine päev ujumas käisin) ujuma ning avastasid inimeste jäsemeid üle ranna.
Kohale jõudes olime kergelt üllatunud, sest kas selline ongi väike sadam. See nägi välja umbes nagu mingi kellegi koduhoov, kus läks paati puidust rada. Ümberringi väiksed agulid. Sõit saarele kestis 40 minutit mööda jõge.
Algul paati istudes oli häst palju valgeid inimesi ja siis ma ütlesin Sindyle ka, et “fuuuk, et ma tunnen end nagu turist”. Algul meil oli millegi pärast vastupidised emotsioonid. Me isegi ei tahtnud enam sinna saarele minna. Mida lähemale saarele jõudsime seda rohkem hakkasime nagu heitima. Õnneks meil ei olnud mingeid ootuseid. Hiljem hakkasime vaikselt aru saama, et päris hea otsus oli tegelikult ikkagi tulla.
Esimese asjana saime tuttavaks Margaritaga, kes on meie ülemuse sõbranna. Tema kaudu saimegi saarele tulla tripile. Üks päev maksis 139 FJD, meie maksime Sindyga mõlemad ühe öö eest 100 ja Debra lubas maksta ülejäänud. Seega meie kaks ööd läks maksma 200FJD (100€) inimese kohta, mis on päris hea, sest siin juba day trip muidu maksab 180FJD ja meie trip sisaldab toitu, transporti, elamist ja tegevusi.
Kohale jõudes läksime snorgeldama. Vnoh mina läksin ja Sindy ootas mind paadis. Nii palju värvilisi kalu oli ja siis natukene creepy oli näha, kuidas korall lõppes ära ja siis paistis tumesinine sügavik. Nemo’t nägin ka. Kuskil tunnikene snorgeldasime ringi ja siis läksime tagasi.
Peale seda toimus kookose ronimine ehk meie sõber Suka ronis palmi otsa ja siis viskas sealt kookoseid alla. Hiljem jõime neid ja siis näidati lovo tegemist, mis on palmilehtede ja mulla all küpsetatus toit. Pärast kaks kutti jalutasid nende tulikuumade lovo kivide peal. Firewalkingut saavad siin ainult teatud villagest pärit inimesed teha. Hiljem üks naine valas vett kivide peale, et tõestada kui kuumad need olid. Suur aurupilv tuli üles.
Peale seda algas tantsushow. Kostüümidega on küll siin saarel ikka korralikult vaeva nähtud.
Hiljem võtsime päikest ja siis ütlesime oma uutele sõpradele Abule ja Sukale, et me tahame võrku minna mängima. Läksimegi staffiga mängima ja no niii lõbus oli. Kui ülikoolis on nii, et suht suur osa ajast on vaikus, sest inimesed keskenduvad, siis siin on vastupidi. Inimesed AINULT naeravad ja panevad puid alla üksteisele.
Kui võrkpalli ära mängisime, siis läksime mingi nelja staffiga ujuma ja mängisime seal mängu, et pall ei tohi vette kukkuda. Meil tekkis nende inimestega mingi enda shark joke kh. Kaks inimest võtsid minu ja Sindy enda kukile ja siis mängisime mingi horse race’i vms ehk siis üks kukil olev peab teise kukil oleva maha lükkama.
Peale seda käisime pesus. Aaa elamine oli selline nagu meil saartel staffi ruumides oli ja dussi vesi oli suht selline kannatatav. Polnud väga külm, aga soe ka mitte haha. Hiljem istusime kava ümber. Jõime, rääkisime juttu ja laulsime. Taevas oli niii palju tähti. Ma ei ole vist kunagi nii palju näinud. See oli täpselt nagu mingist filmist hetk. Üles vaadates oli väga palju tähti ja palmipuu lehed.
Lasime Sukal cloud nr 9 ka laulda. See ebareaalne, et pmt kõik fijilased oskavad laulda, kitarri mängida, tantsida.
See oli nii tore, et kõik kutsusid mind seal jälle Mereks ning Sindyle pandi ka kohalik nimi, milleks on Sisi.
28.08.2019 Kolmapäeva hommikul ärkasime vara, sõime hommikusööki ning siis asusime teele külasse. Suht selline korralik turisti tuur oli. Sõitsime paadiga jõge mööda tagasi ja poole tee peal läksime maha. Jalutasime tükk aega kuni jõudsime külasse. Küla nägi selline väga vaene välja. Majad olid kokku pandud erinevatest materjalidest. Esiuksest nägi välja teisele poole hoovi. Mitte mingit mööblit.
Esimese asjana läksime küla halli, kus algas kava tseremoonia. Selles hoones toimuvad külarahva kogunemised, pulmad, sünnipäevad ja matused.
Kava tseremoonia on selle jaoks, et külavanem (chief) otsustab, kas ta laseb külalised enda külla või ei. Chiefi kohta nii palju ka, et tema sõna on kõige tähtsam. Näiteks kui chief pakub kavat, siis ei tohi lihtsalt ära öelda talle.
Mingil hetkel läksime chiefi kodu vaatama ilma temata. Selgus, et sellel chiefil on 3 venda ja üks õde ehk siis kui tema ära sureb, siis külarahvas valib tema vendade ja õe vahelt (nais chief on ka lubatud). Kui enam liinipidi ei ole kedagi, siis chief valib külast kellegi, kelle liini pidi see chiefi teema edasi hakkab käima.
Hiljem läksime kohalikku väiksesse kirikusse. Nad loevad siin iga päev piiblit ja tänavad iga päev jumalat kõige eest. Usk on nende jaoks siin väga oluline. Iga pühapäev tuleb külarahvas kokku gospelit laulma.
Tuur kestis kuskil 2 tundi ja siis läksime tagasi oma saarele. Saarel sõime lõuna ära ning siis algas snorgeldamine. Sõitsime paadiga korallrahnu äärde ja no sellel päeval oli eriti ilus vee all. Vesi oli palju selgem. Nägin niii palju värvilisi kalaparvi, pea suuruseid meritähti, raid ja no niii võimas oli. Lõpuks ometi sain snorgeldamise kogemuse Fijil.
Peale snorgeldamist algas “turtle watching”. Kutsusin Sindy seda vaatama, sest mina teadsin, mis seal juhtuma hakkab. Jalutasime mingi karjaga randa ja siis seal oli suur kilpkonna koda. Ühel hetkel hüppas sealt välja Suka. Ta oli kaevatud auku ja siis see kest oli peale tõstetud ning ta teeskles hingamist. Teiste emotsioone oli nii naljakas jälgida.
Peale seda läksime randa pikutama ja siis Abu tuli meiega rääkima. Sindy ütles talle, et me tahaks täiega kookost juua ja siis hiljem ta otsis meid üles ja siis läksimegi. Ta andis meile ma ei tea kui palju kookoseid ja siis istusime kolmekesi muru peale (sellist pehmet muru on mega vähe siin haha pmt ei olegi) ja rääkisime juttu. Kookose see valge osa oli nii maitsev.
29.08.2019
Sõime hommikusöögi ära ning siis asusime mainlandile tagasi. Kahju oli mõelda, et meie väike reis on läbi, mis omakorda tähendab seda, et varsti on meie Fiji trip läbi.
Selle postituse kohta on mul väga vähe pilte, sest mu telefon varastati ära ning nii kadusid pildid ja videod.
28.07.19
Pühapäeval ei teinud mitte midagi. Võtsin päikest ja õhtul läksin Shinaga Bula festivalile. Maapind oli nii sopane ja siis oli nii naljakas seal kõndida. Sõime ja jalutasime ringi ja siis seal oli mingi sodi telk, kus müüdi igast tilulilu ja siis ma ütlesin ka talle, et kes tuleb karnevalile selliseid asju ostma ja siis ma ise otsin ka lõpuks mingeid küünelakieemaldajaid jne. Sõime pitsat ja kebabi ja no siin ei osata absoluutselt kebabi teha. Ütlesin ka sellele müüjale, et ta teeks mulle väga hea kebabi, sest viimane kord sain halva kogemuse. Siit mulle õppetund, ei tasu siin enam seda võtta. Meil 100 korda maitsvamad need. Õhtul läksin bussiga koju. Algul oli natuke kõhe bussijaamas olla, sest ma mõtlesin, et bussi ei tulegi. Pidin suht kaua ootama.
29.07.10
Esmaspäeval oli esimene tööpäev peale Senikaid Essence’s. Tööpäev läks väga kiiresti. Nii palju muutusi on toimunud nii töötajate poolest kui ka üldiselt. Teiselt korruselt kolivad office’d ja spaa ruumid esimesele korrusele. Kuigi tegelikkuses esimesel korrusel ei ole üldse ruumi nende jaoks. Aitasin ka neil asju kolida ja siis tegime Tui ja Vetaga seal naltsi.
Hiljem läksin vabrikusse. Aitasin uutele pakenditele silte ja asju panna. Nad saadavad USA turule uues pakendis nama tooteid, mis on loodussõbralikud jms. Väga ilus selline papist pakend ja tooted on klaasi ja puidu materjalist pakendites.
Tore oli vana staffi näha. Kõik ütlesid ka, et nad igatsesid mind ja siis ma olin nagu awww.
Peale tööd läksin Lunchboxi sööma. Toiduga läheb neil siin igalpool nii kaua aega. Toit oli vist suht okei, mul oli kõht mega tühi ka, sest päeval läksin üle tee india toidukohta, aga pmt kõik asjad olid ära ostetud. Sauga käisime iceblocke ostmas ja need nii head ikka.
30.07.19
Teisipäev möödus samuti üllataval kombel päris kiiresti. Sain jälle vabrikus abiks olla. Aitasin panna kleepse toodete pakenditele, mis lähevad Southsea kruiisilaeva ruumidesse (väiksed shampoonid jms). Ma ei teadnudki varem, et neil nii palju tellimusi jms on. Kõige suurem tellimus on olnud vist mingi 50 000 toodet. Sellel päeval oli 1000 ja mul olid lõpuks õlad nii pinges. Siukest tööd küll igapäevaselt ei suudaks teha. Panin kuskil kahekümnele pakendile kleepse ja mul oli juba kopp ees.
Kliente oli ka üllataval kombel päris palju ja siis tulid kaks vanemat naist, kes ütlesid, et nad tundsid mu kohe ära, et nägid mind eelmine nädal Ramadamis tööl.
Õhtul käisime Sindyga india toidukohas söömas. 10 FJD (5€) läks magushapu kanale ja joogile. Päris normaalne oli, aga mulle üldse ei istu, et nad jätavad kondid sisse toitudesse. Söögiisu läheb kohati ära.
Meie host tuli ka koju. Ütles, et tuleb 4.augustil, aga tegelikult tuli juba varem. Ilmselt kartis, et politsei tuleb talle selleks kuupäevaks lennujaama vastu ning seega tuli salaja varem. Ta oli meie asjad jälle ise ära pakkinud ja voodid ära teinud, mis mulle üldse ei istu, sest ma saan ise oma asjadega hakkama. Esimese asjana koju jõudes otsisin oma arvutit ja siis ma algul ei leidnud seda ja siis tuli küll paanika, sest ma ei imestaks kui vana üritab seda maha müüa. Sindyl käskisin ka raha üle lugeda, mis ta kohvris nähtaval oli, sest ei imestaks, kui ta varastaks mingi summa.
31.07.19 Kolmapäev
Hommikul vara käisime ühte elamiskohta vaatamas, mis on meie vanale asukohale päris lähedal. Me jagaksime korterit ühe paariga, kes olid nii toredad. Siin tegelt nüüd raske inimesi usaldada lol. Vaatasime koha üle ja siis olime enam kui kindlad, et siia me jääme. Asukoht on endiselt super. Kõige olulisem ongi siin lihtsalt, et ei oleks enam mingit vaimset terroriseerimist ja hea asukoht. Tuli välja, et see paar on ühe meie sõbra sõbra vanemad, kes ise õpib välismaal nüüd. See isa näitas oma telefonist pojast pilti ja siis me ütlesime, et me teame teda, et me oleme teda Ed’si Bar-is näinud. Seega saime selle kuti toa endale üheks kuuks.
Peale korteri ülevaatamist viisime kõigepealt Sindy tööle ja siis ta viis minu. Meil oli väga huvitav jutuajamine. Rääkisime kinnisvarast jms ja siis selgus, et siin on turg hiinlaste poolt ära rikutud. See on üheks põhjuseks, mis kinnisvara hinnad nii kõrged on. Müüakse maad ja kortereid ühe hinnaga, aga hiinlased pakuvad topelt selle eest, et väärtust tõsta jms. Kuulsime, et iga aasta Euroopa Liit annab Fijile mingit rahalist toetust ka, millest me kumbki ei ole varem kunagi kuulnud. Ta rääkis ka, et siin inimesed üldse ei planeeri peresaamist jms, et kõik lihtsalt elavad hetkes ja ei mõtle tuleviku peale. Ta ütles ka, et kui me kedagi tahame toetada, et siis peame reaalselt süüa ostma vms, sest kui raha anda, siis vanemad raiskavad selle raha kava peale.
Tööle minnes rääkisin ka Vetale, Tuile ja Nickile, et käisime täna korterit vaatamas ja siis see poiss oli Nickile kirjutanud, et „need kaks Eesti tüdrukut kolivad minu koju kuuks ajaks“ ja siis me naersime seal neljakesi. Tööpäev läks väga kiiresti. Ma olen väga üllatunud, et viimased päevad nii kiiresti möödunud ja palju inimesi liikvel.
Peale tööd läksin koju ja hakkasin asju pakkima, kui Sindy koju jõudis, siis kirjutasin uuele hostile Samile, et ta võib meile järgi tulla. Võtsime kõik need asjad kaasa, mis me esimesel päeval majja tõime ehk siis noad, kahvlid, taldrikud, tassid, pesupulber, vetsupaber jms. Sain oma 100 FJD ka tagasi.
Kui me uude kohta jõudsime me olime niiiiii õnnelikud. Tundsime, kuidas vabanesime reaalselt pingest. Sõime perega koos õhtust ja rääkisime päris pikalt igast asjadest. VÄGA HUVITAV jutuajamine oli. Näha kohe, et nad on maailmas ringi reisinud ja avar silmaring jms. Mees on flight attendant ja naine on kodune. Kuulsime palju igast lugusid tema töö kohta.
1.08.19 Neljapäev
Hommikul kui üles ärkasime, siis avastasime, et Sam oli hommikusöögi teinud. Täiega tore, siis sõime koos hommikust ja läksime tööle.
Tööpäev oli väga kiire, palju inimesi tuli. Mingi grupp, kus oli 10 last ja 10 täiskasvanut ja jummel, kus neil oli alles kohvreid. Ma tundsin ennast nagu stjuardess haha.
Mingil hetkel see naine, kelle juures me elasime, kes valenime kasutab, kirjutas mulle. Sindyle oli täpselt sama teksti saatnud lol. Lühikokkuvõte on selline, et ta süüdistas, et meie oleme temalt mingeid asju varastanud. Vetsupabereid ja nõudepesuvahendit jms, kuigi me võtsime ainult need asjad kaasa, mis me ise ostsime või üldse esimesel päeval sinna viisime. Siis see naine ütles, et meie oleme tema paar karpi ära varastanud, ma isegi ei tea mis karpi, et mis seal sees oli vms ja riidepuuhoidja (see, mis seisab toas ja kuhu saab panna riideid rippuma). Ma sain nii kurjaks (pole ammu sellist emotsiooni kogenud lol) ja mõtlesin ka, et mida mina peaks mingi riidepuuhoidjaga üldsegi tegema või nende mingite karpidega. Eriti kurjaks sain siis, kui ta ütles, et me oleme vargad, kuigi tema on see kõige räigem varas üldse, kes on inimestele võlgu ja reaalselt varastanud. Ühesõnaga jah blokkisime mõlemad ta ära, sest ta lihtsalt otsib asju, millega teistele käru keerata. Uskumatu, et selliseid inimesi leidub ikka. Töö juures inimesed küsisid ka, et kas mul on kõik korras, sest nad nägid, et mu tuju oli kurvemaks/pettunuks muutunud ja siis nad ütlesid ka, et kus on see rõõmus ja positiivne Mere, kes ma muidu olen.
Õhtul läksin Bula festivalile Shinaliga. Teekond sinna oli naljakas, bussis mingid tuled vilkusid, peolaulud käisid, inimesed laulsid ja plaksutasid rütmi. Mega lahe haha. Käisime ühel suurel ilmaratta laadsel atraktsioonil. Pilet maksis 4 FJD, mis on kuskil 2€.
3.08.2019 Hommikul ärkasin kümne aeg ja nii mõnus oli üle pika aja lihtsalt voodis tiksuda, sest muidu kogu aeg kiirustan kuskile jne.
12 aeg hakkasin bussiga Nadisse minema. Sindy helistas mulle, et ta sai varem töölt ära, et me saame koos midagi teha. Otsustasime, et saame Nadis kokku. Minu teekond sinna kestis väga kaua. Buss oli rahvast täis ja liiklus oli väga tihe Bula festivali pärast. Seisime bussiga kohapeal kuskil 20minutit ja siis otsustasin, et lähen maha ja parem jalutan. Tark tegu, sest see joru oli niiiiii pikk. Väga palju inimesi jalutas ka samas suunas.
Linnas käisime poodides ringi, ostsime mõned suveniirid, tänavatel hakkas mingi rongkäik, kus kaunistatud autod sõitsid ja siis tüdrukud seal poseerisid või mingid trummipoisid jms. Hiljem käisime pitsat söömas ja siis kohvikusse tuli sisse mingi naine, kes käis kõigilt raha küsimas ja siis Sindy ütles talle, et palun mine minema ja siis meie juurde ta enam ei tulnud küsima, aga teisi väsitas päris pikalt.
Õhtul helistas mulle Shinal Ramadast ja siis ütles, et võiks koos Bula festivalile minna. Leppisin ka Delmaga kokku, et saame seal kokku, sest ta oli mainlandil (ta töötab muidu Treasure Islandil). Shinaliga tulid kaks sugulast. Käisime erinevatel atraktsioonidel ja siis hiljem liitus Delma ja ta sõber meiega. Peale seda läksime neljakesi Bamboo randa istuma ja juttu rääkima. Sõbra tatoka lood olid päris naljakad. Tal oli rinna peale tatoveeritud oma eksi nimi ja siis küsisin ka, et noh kas sa kahetsed ka ja siis ta vastas, et ei kahetse, et tema maksis. Isssand kus me alles Sindyga naersime, sest nagu tatokat sa nii kergesti eemaldada ei saa, aga tema ei kahetsenud seda ainult raha pärast. Siis tal oli kõrva taha tatoveeritud mingi noot ja siis küsisin, et mis selle tähendus on ja siis ta vastas, et talle meeldib muusikat kuulata. Vahepeal on nende neid lugusid nii huvitav kuulata, sest nad teevad suht kergekäeliselt neid tatokaid siin. Vnoh see on osa kultuurist. Paljudel on ka enda high schoolide nimed tatoveeritud või enda perekonnanimi.
Pärast läksime kolmekesi Ice bari ja siis White House’i. Nüüd teame, miuksed need välja näevad jnii. Hiljem läksime 8knotsi e meie lemmikklubisse. Thomas liitus ka meiega, kellega ma varem ka peol käinud. Panime Delmaga nii räigelt tantsu, et ma ei ole vist kunagi sõna otseses mõttes läbimärg olnud. Võtsime jääkuubikuid ja vetsus tegime juuksed veega märjaks, sest nii palav oli. Niiiiii head laulud käisid ja mega hea oli nende järgi tantsida ka. Kolme või nelja aeg läksime Ed’si. Seal saime tuttavaks 4 kutiga (David, Maureau, Charles, Gidiote) kes on sõbrad ja no pole ammu normaalseid kutte Fijil kohanud lol. Nad ei flirtinud ega midagi vaid nad olid mega normid. Hiljem chillsiime nendega koos ja tantisime ja laulsime. Täitsa lõbus oli.
6.08.2019
Rahulik tööpaev, isegi vaikne. Hommikul käisime Sauga lilli korjamas. Ma muidu ainus, kes hommikuti Fun Worldist lilli spaasse toomas käib. Pärastlõunal aitasin vabrikus toodetele kleepse panna. Mõnus nikerdamine.
Õhtul läksin Davidiga (korealasest sõber, kes terve elu Fijil elanud) Bamboosse ja no nii tore on see kava joomine ikka. Lemmik osa on, kui inimesed mängivad kitarri ja laulavad. Polnud ammu peale saari seda joonud ka. Matamanoal oli igaõhtune rituaal pmt.
7.08.2019
Tööl sain facialit mingi kolm tundi. Tüdrukutel oli eksam vms ja siis ma olin üks katsejänestest. Nägu oli pärast nii mõnus. Kasutasid Nama tooteid ja sain ise ka palju rohkem oma näonaha kohta teada. Hiljem läksin lõunat sööma Likahi juurde. Me pole ammu midagi koos teinud. Sõime rääkisime juttu ja siis ruttasime Essence’isse tagasi. Õhtul läksin Denerausse Sheratoni.
9.08.2019 Reede
Tööpäev läks kiiresti. Rääkisin Debrale, et valged rätikud, mis meil töö juures on, et need ei ole sobilikud klientidele andmiseks (antakse pessu mineku jaoks). Ta andis mulle ülesande need kõik kokku koguda ja pärast koos üle vaadata. Niisiis tööpäeva lõpus läksin tema juurde rätiku hunnikuga ja ta pidi šhoki saama, millised need välja nägid. Ühesõnaga kõik ääred narmendavad ja rätikud ise värvist ära või plekilised. Ta lubas esmaspäevaks uued tellida. Ma varem teistele töötajatele ka rääkinud, et mul on vahepeal piinlik anda klientidele rätikuid ja siis ütlesin, et ma kavatsen Debra juurde minna. Kõik ütlesid mulle, et nad on rääkinud jms, aga ikka ei ole midagi ette võetud, et see on umbes pointless kui ma lähen. Ikkagi otsustasin minna ja siis bosso ütles ka, et ta ei teadnudki, et ilmselt teised ei ole julgenud öelda, kuna need rätikud on nii kaua sellised olnud vms.
Peale tööd David tuli Nadi Backroadi kaudu Namakasse ja siis ütlesin, et võta mind ka siis juba peale ja siis läksime ta ühele sõbrale, Mattiewile lennujaama vastu. Hiljem panid nad mu ühes bussipeatuses maha ja siis läksin pizza slice’e ostma nagu mul siin pmt iga päev peale tööd kombeks. Üks müüja ka ütles, et sulle vist väga meeldivad need, kui iga päev neid ostmas käid.
Õhtul korjasid nad mu jälle peale ja siis läksime Denerausse Maureale järgi.
Enne Ed-si tiksusime Davidi juures oma pundiga. Laulsime, tantsisime ja teised mängisid kitarri ja mega tore olemine oli. Hiljem läksime Ed'si ja no niiiiii lõbus oli. Nendega nii naljakas kogu aeg.
11.08.2019
Pühapäeval läksin Robyniga Westini resorti päikest võtma ja ujuma. Temaga alati nii tore rääkida. Jutt jookseb jne. Hiljem David kirjutas, et nad lähevad Sherritoni, et mis ma teen, et kas tahan nendega minna. Käisime siis Sherritoni resortis basseinis ujumas ja pallimänge mängimas. Pmt üks pidi teistele pihta saama. Mattiewi õde ja vend olid ka meiega. Täitsa lõbus oli. Me olime reaalselt mingi 3 tundi basseinis kui isegi mitte rohkem.
12. 08.2019 Esmaspäev
Avastasin, et meie see receptioni laud oli natukene ära põlenud. Töötajad olid hästi ära varjanud need lilledega. Meil mingid kookose sees olevad küünlad ja siis see kookos oli läbi põlenud. Kedagi ei olnud vist receptionis olnud. Mingi aeg tuli Debra seda vaatama ja siis sai kurjaks ja siis ütles ka, et nüüdsest peale on reegel, et keegi ei tohi oma telefone enam töö aeg kasutada, et pannakse kappi luku taha ja ainult lõuna aeg saab kätte, aga nooooooh ega keegi sellest reeglist kinni ei pea.
Peale tööd läksin Bamboosse võrku mängima. Kell oli kuskil neli ja inimesed olid juba kavat hakanud jooma. Ma olin väga üllatunud, sest ma pole varem näinud, et nii vara hakatakse seda jooma. Hiljem mängisime võrku ja no niii palju inimesi oli. Üks sõber Samu ütles, et tal nii kahju, et me Sindyga varsti minema lähme. Ta selline paduusklik ja siis ütles ka, et ta palvetab, et saaks meil e kunagi külla tulla ja siis küsisin ka, et kas sa tead, kus Eesti on ja siis ta ütles ei ja siis küsisin, et kas sa tead, kus on Euroopa ja siis ta vastas ka ei. Ma olin natuke šokeeritud, sest maailmakaart tundub nii basic asi, mida kõik peaksid teadma, aga mis seal ikka. Neil see haridusetase hoopis teistsugune ka seal.
15.08.2019
See päev oli Jessy farewell ja siis käisin Agnese ja nannaga (bosso emaga) linnas pitsasid ja kooke ja asju ostmas. Täitsa hea vaheldus Essence'ist välja saada haha. Jessy läheb Austraaliasse sünnitama, sest ta oli saanud trauma esimene kord Fijil. Ta rääkis oma tulevase lapse nimest ka ja siis selgus, et bosso lapsel on viis nime. Siin tavaline, et kõigil on rohkem kui kaks nime.
16-18.08.2019 Reedesel tööpäeval jõime päeva lõpus kavat töökaaslastega. Mingi aeg see traditsioon hakkas nagu ära kaduma. Vahepeal olid kiiremad ajad ning mingi periood ma olin Senikais ka. Nüüd tundub, et hakatakse jälle tihedamini jooma.
Õhtul läksime kuttidega Davidi juurde. Mängisime kaarte. Tegime takisid. Hiljem läksime Ed'si. See oli naljakas, et mingi tüdruk tuli minu juurde ja küsis, et kas ma tahan taga tantsida. Ta tundus natukene teistmoodi ja siis hiljem tuli välja, et ta oli lesbi. Peale seda panime Gabiga (ta kutt) kogu aeg kildu, sest algul me kumbki ei saanud aru. See tüdruk oli teda ka täiega väsitanud haha. Laupäeval läksime Sherritoni basseinidesse ujuma ja pallimänge mängima. Nagu iga nv. Pärast käisime Laleses söömas.
Pühapäeval sai terve päev Bamboos oldud. Võrkpalli skillid on küll arenenud. Jällegi oli palju inimesi rannas ja ilm ilus, soe, mõnus nagu ALATI.
19.08.2019
Esmaspäeva õhtul läksime Sindyga ühte Shisha bari, mis oli nii laheda kujundusega. Minu sõpradest oli seal ainult Thomas, aga Sisi oli varem ka nende teistega tuttavaks saanud. Toredad inimesed olid, huvitav vestlus ning siis tegime ka kaardimängu.
20.08.2019
Peale tööd läksin Nadisse turule. Ostsin värskeid puuvilju, vaatasin käsitöö turul ringi ja siis läksin bussiga Martintari. Ootasin seal taksot, aga iga takso, mis Vailoaloa teele keerab on pmt inimesi täis, seega tühjad taksod tulevad selles suunas suht harva. Bamboosse jõudes läksin Senikaisse ja rääkisime natuke Sindy ja Shinaliga juttu. Hiljem läksime Sindyga võrku mängima, nii palju inimesi oli jälle. Käisime söömas burxi ja ütlesime, et võib topelt kastet panna ja pmt kastet polnud ollagi lol. Pärastt läksime koju ja ma läksin juba 9 magama, sest imelik oli olla. Sindy läks Thomase ja ta sõpradega kavat jooma meie maja taha ühte kava joomise kohvikusse.
21.08.2019 Tegin töö juures canva postreid mingi local speciali pakkumiste kohta. Kuskil enne 12 tulin koju ara, sest imelik hakkas. Käisin maja taga söögikohas söömas, saia ostmas, pesin pesu, võtsin päikest. Üks tüdruk rääkis, et Tavua saarel on mingi eriline lill. Pmt chief tappis ühe tüdruku silmarõõmu, kes oli vaene ja siis need pisarad, mis sellel kutil kukkusid sellest arenes üks lill, mida ei ole maailmas mitte kuskil mujal kasvamas.
22.08.2019
Neljapäeval läksin peale tööd Bamboosse. Kõige pealt käisin läbi Ramada Senikai Spast. Sindy oli ka seal tööl. Rääkisin staffiga seal juttu. Polnud ammu Sheenat ja teisi näinud. Mingil hetkel üks spa tüdruk ütles mulle, et mine palun küsi suitsu nendelt kuttidelt, kes seal istuvad. Ma ei läinud ja siis hiljem kui hakkasin bamboosse ranna äärt mööda kõndima, siis nendest samadest kuttidest üks lasi Mere. Ma ise ei mäletagi, kuidas me üksteist tunneme, aga no ma olin mega üllatunud, sest ta lambist teadis mu nime :D
Bamboosse jõudes oli mega palju inimesi. See võrkpalliplats viimasel ajal kuidagi eriti ülerahvastatud haha. Nägin Samu, Mäkit, Dannyt ja Khali. Nad nagu mingid vanad semud seal.
Õhtu poole läksime ühe pundiga, kellega ma osadega sain alles tuttavaks Tropicali istuma, mis on paar hotelli edasi olev hotell. Tiksusime seal ranna alal ja kutid mängisid kitarri ja no mega tore oli. Live muusika lihtsalt amazingg. Vahepeal tuli kananahk, kui me kõik üheskoos laulsime. See oli nii võimas ja ei olnud üldse sellist tunnet, et see minu tänane päev, vaid pigem kuskil filmis olev hetk. Geraldine'iga sain ka tuttavaks, üks naine, kes on 35 vms ja ta on täiega ilus (meenutab mulle töiega Moanat) ja no mega tore inimene. Rääkisime temaga juttu ja siis panin enda laule ja siis ta oli nii üllatunud, kuidas mul olid kõik fiji laulud ja ma teadsin igal laulul sõnu. Ta ütles ka, et ma tundusin siuke rahulikum inimene, aga nii kui muss käima läks, et ta oli nii üllatunud miuke ma tegelt olen, et ta tahab muga peole minna.
Tropicalis hakati kavat jooma, aga siis ma mõtlesin, et lähen vaatan Bamboo ka üle. Läksime koos Hansuga, aga seal oli liiga palju inimesi, et otsustasime, et läheme tagasi.
23.08.2019
Reedel peale tööd läksin koju ja siis ootasin põhitänava ääres Davidit ja Gabit. Töökaaslane Poate sõitis must mööda ja siis lehvitas ja tegi sellise küsiva ilme, et kus ma u lähen. Käisime poistega poes snäkke ja asju õhtuks ostmas. Minu ees jalutas mingi mees jalgrattaga ja siis Gabi ütles mulle, et "sa ei istuks selle jalgratta otsa samal ajal, kui see mees seda ratast tassib". Seda ma tõesti ei teinudki, aga selle järgi saab aimu, mis see u wouldn't mäng endast täpsemalt kujutab.
Nad panid mu ühe valgusfoori all maha ja siis hakkasin üle tee minema ja siis lehvitasin neile ja siis vaatasin, et lambist see sama Poate oli meie auto kõrval company autoga ja siis lehvitasin talle ka. See oli mega naljakas. Ma olin nii üllatunud ja ta ka haha.
Õhtul tulid nad mulle uuesti järgi. Käisime ka Deneraus Maul järel. Teda ka alati nii hea meel näga, sest ta nii õnnelik ja naerusuine iga kord. Peale seda läksime Davidi juurde. Õpetasin neile mingeid kaardimänge ja nemad mulle ka.
Õhtul hiljem läksime Ed'si ja panime korralikult tantsu seal. Geraldine nägin ka ja no me panime seal siukest tantsulkat koos. Isegi mingi kaklus oli meie lähedal toimunud, millest ma sain alles peale pidu teada haha.
24.08.2019 Laupäeval olime jälle Davidi juures, jälle kaardimängud, jälle Ed'si minek, jälle tantisime. Nii palju minu laule tuli ka (uh it's my song).
25.08.2019 Pühapäeval tulid mulle David ja Gabi järgi ja siis läksime Sheritoni. Käisime Lalesest ka läbi, et munchi osta. Läksime Sherittonis Mau tuppa (ta staff Radissonis, aga neil töötajatele seal toad antud). Tal oli üks sõber ka külas, kes meiega eelmine õhtu ka oli ja siis sõime seal üheskoos. Rääkisime eelmise õhtu muljeid ja siis mõtlesime, et läheme Westini basseinidesse ujuma. Kui sinna poole kõndima hakkasime, siis voolas selline mudane väike oja ja siis Gabi ütles Davidile, et "U wouldn't sit there" ja siis David läks ja istus ja no seee oli nii naljakas. Jälle sai südamest naerda. Reaalselt mul tulid pisarad, sest see oli nii naljakas haha. Ta oli pärast tagant üleni mudane ja siis oli igasuguseid neid wouldn't asju. Ma mängisin ka nendega seda mängu, aga ma nii hulle tegusid ei saanud. Jälle olime basseinides mingi 3-4 tundi jutti nagu reaalselt. Peale ujumist läksime Davidi juurde ja siis ta tegi meile kõigile süüa. Õhtul mängisime kaarte ja no ma ei tea, kuidas see võimalik oli, aga ma olin lambist mega heaaaaaa. Panin mängu kinni kah.
26.08.2019 Esmaspäeval oli bossiga meeting, kus me saime ja andsime tagasisidet. Selle võimaluse üle olen küll väga tänulik. Peale tööd tulid David ja Gabi mulle koju järgi. Plaan oli minna Natandola randa. Käisime poest läbi ja ostsime snäkke ning mama's pizzast meat loversite pitsa (seal mega head pitsad). Sõitsime siis Natandolasse kuskil 40 minutit vms. Kohale jõudes ma olin niiiiiii õnnelik. Ma muidu Fijil kogu aeg vaimustuses igast asjast, aga no see rand tõi mulle sisse eriti sellise teistsuguse tunde. Ma tundsin mega õnnelikuna ja iga laine tõi mu näole vauuuuu emotsiooni. Need lained olid nii võimsad. Ma pole kunagi nii suuri laineid näinud. Prantsusmaal pole ka nii suuri näinud. Sõime kõhu täis ja siis läksime vette möllama. Või noh mina polnud see kõige suurem möllaja. Nemad kahekesi jooksid kaldast suurele lainele vastu ja siis hüppasid sinna sisse. Ma olin see rannavalve seal pigem. Ma suht ainsana muretsesin autovõtmete pärast ka haha. See oli selline inimtühi rand ka suhteliselt, et kui keegi oleks vargile tulnud, siis ega väga midagi teha ei oleks ka osanud :D
Mingil ajal läksin ise ka juba lainetesse, aga no vesi täiega tõmbas tagasi ja vahepeal oli hirm küll, kui nägin, et mingi suurem laine hakkab kohe kohe minule väga lähedal murduma. Matsime seal Davidi liiva sisse nii, et ta ei saanud enam liikuda ja siis näole panime rätiku ja siis ühel hetkel tuli mingi laine ja see oli nii ootamatu. Saime korralikult naerda, sest David oli seal ikka kinni haha.
Kuskil nelja aeg hakkasime ära minema. Päike oli ka juba palju madalamal ning taevas muutus hästi selliseks oranžikaks. Hiljem läksime Davidi juurde kaarte mängima. Ma sain ikka korralikult pähe. Mängu nimeks oli last card.
Hommiku poole käisin Nadis suveniire ostmas. Kella kolme aeg lubas Lo mulle massaasi teha. Seega läksin kolmeks Essence’isse ja tal on nii tugevad käed. Väga mõnus oli vahelduseks lihtsalt lamada ja nautida. Siin kogu aeg nii kiire ja tegus elutempo.
Kell 4 hakkas meil töö juures farewell, mis toimub alati, kui keegi ära läheb. Ma teadsin, et ma muutun seal mega emotsionaalseks. Istusime kõik kino ruumis mati peal ja hakkasime grogi jooma ja siis Debra võttis sõna ja mul lihtsalt hakkasid pisarad voolama, sest need inimesed on kõik nii kalliks saanud. Need inimesed on nagu mu teine pere. Mingi aeg ma tundsin eriti emotsionaalsena ja siis lihtsalt jooksin vetsu ja üritasin end tühjaks nutta, et rohkem pisaraid ei tuleks, aga ikkagi. See on uskumatu kui kiiresti need kolm kuud läinud on ja see mu elu kõige parem kogemus. Nii palju õppinud selle ajaga ja väärtused nii kuidagi muutunud. Farewell kestis kuskil 7ni ja siis Mereia viis meid koju ära. Nii kahju oli neile head aega öelda. Koju jõudes andis emotsionaalsus jälle tunda.
Pildil on Lo (Losalini) ja Phydo
Kirjutasin oma sõbrale Davidile, et mis nende plaanid täna on ja siis nad ütlesid, et tulevad korjavad mu peale. Nad tulid Maureaga Deneraust ja siis pidime tagasi Denerausse sõitma, sest üks Mau sõbranna Tina tuli ka meiega. Mega tore tüdruk. Ta on pärit Suvast (pealinnast).
Peale seda läksime Bamboosse viimast korda. Tiksusime, rääkisime juttu, viskasime nalja ja no nii lahe, kuidas meil mingid inside joke’id tekkinud on. Hiljem nad viisid minu 8knotsi, sest mu osad töökaaslased ütlesid, et lähevad täna sinna, et teema viimased ühised tantsud. Muss oli mega hea ja nii palju inimesi ja no mega lõbus oli. Koju lähen, siis mul on tantsustiil kindlasti nii muutunud. David ütles ka, et algul ma tantsisin nii teistmoodi, aga nüüd see saarelik tantsustiil tulnud.
Ainus halb asi sellel päeval oli minu telefoni vargus. Hakkasime välja rõdule kõndima ja ma olin järjekorras nagu viimane ja siis kui rõdule jõudsime, siis hakkasin kotist telefoni võtma ja see oli avatud ning telefoni polnud enam. Ükskord David ja teised ka ütlesid kogu aeg, et kanna kotti ees mitte selja taga, aga vahepeal nii ebamugav ees kanda. Ühesõnaga jah ma ei tundnud mitte midagi, et keegi oleks näpanud, aga mis seal ikka. Üks päev enne ära minekut. Telefonist on mul ausalt öeldes suht suva, sest see oli vana ja katki ka, aga kõige rohkem oli kahju videotest ja piltidest, mis ma siin olles inimestest teinud olen. Nüüd peab lihtsalt rohkem mäluga neid meenutama.
31.08.2019
Laupäeva hommikul läksin politseisse. Politsei hoone nägi päris huvitav välja. Umbes nagu mingi aguli ruum. Sisse astudes nägin ühte tüdrukut, kes oli eelmisel õhtul 8knotsis ja kellega me tantsu panime. Esimese asjana, kui üksteist nägime, siis panime sellise kajaka maha. See oli nii naljakas ja siis politseinik küsis ka mult, et kuidas te teate üksteist ja siis ma ütlesin, et eile nägime 8knotsis. Siis küsisin ka sellelt tüdrukult, et nh mis korda saatsid ja siis falla lasi, et sõitsin purjus peaga.
Ma päris kindel, et ei saa oma telefoni tagasi, sest see nende asjaajamine on ka mingi next level. Vanad kirjutasid kõik asjad vihikutesse üles. Siis nad tahtsid minult telefoni mingi ima vms ja siis küsisin, et kas ma võin teie arvutit kasutada, et see üles leida ja siis nad ütlesid mulle, et neil ei ole arvutis internetti????? Minu jaoks oli see nii naljakas, sest sellises kohas peaks kohe kindlasti olema internett või nagu mis kasu neil sellest arvutist siis üldse on.
Ja no töötajad ka nii ebaprofessionaalsed. Mingi noorem india kutt oli vist trainee ja siis rääkis mingi telefonide vargusest jms ja siis ühel hetkel ütles mulle, et mul on ka breketid. Siis ma olin umbes, et okei lahe :D
Peale seda läksin koju lõunat sööma ja kohvrit pakkima. Üllataval kombel mahtusid kõik asjad ära. Hiljem läksin bussiga Denerausse. Läksin Wyndhami Senikaisse (sinna kus ma töötasin esimese Senikai locationi aeg) Shalule oma osasid vanasid riideid viima. Ta rääkis ükskord, et kui ma ära lähen ja mul on mingeid riideid, mida kaasa võtta ei taha vms, et siis võin temale anda, et tema ümbruses elab mitmeid vaeseid inimesi, kellele ta saaks need anda. Shalu on see shemale, kes on sellise ümmarguse kehaehitusega härra, kes kannab ehteid ja meiki. Nii kui Wyndhami jõudsin siis kallistasime ja siis ta lasi ka teistele, et vaadake mu daughter tuli külla. Ja siis ta ütles ka, et kui koju lähen, et siis ütlen oma emale, et tema Fiji õde tervitab :D:D:D Ta nii naljakas, mega tore inimene, ütles ka, et ma nii meeldisin talle, et tal nii kahju, et ma ära lähen. Ta on reaalselt nagu mingi ema vms haha. Kuna mul telefoni ei olnud, siis helistasin Davidile company moblaga. Küsisin ka, et kus ta on, et ma hakkan Wyndhamist liikuma. Nii huvitav oli kuidagi ilma telefonita olla. Lapsepõlv tuli meelde, kui lihtsalt käidi üksteise ukse taga vaatamas, et kas teine on kodus või siis lepiti kokku, et dav saame seal kokku. Mul oli nüüd sama moodi.
Saime Sherittonis kokku. See resort, kus me alati ujumas käinud oleme. Tiksusime niisama ja siis mingil hetkel mu üks teine sõber kirjutas, et ta jõudis mainlandile, et kas saame sadamas kokku. Läksin siis taksoga sadamasse ja nii tore oli teda näha. Tal olid kaks sõpra ka seal. Rääkisime juttu ja siis ütlesin ka, et ma ei taha absoluutselt ära minna.
Kuskil 8 aeg läksin Westinisse. Maureal oli ka tööpäev läbi saanud ja siis vaatasime kolmekesi rugbyt ja kutid mängisid kitarri. David oli mulle äramineku kingi ka teinud. Ta reaalselt Fijil parim sõber ja ta rääkis, et ma olen tal esimene parim sõber, kes on tüdruk mitte poiss. Seda oli nii tore kuulda. Ütlesin ka neile, et dav nüüd kui ma ära lähen, et siis hakkate raha koguma ja tulete Euro tripile. See oleks mega pulll.
Peale seda võtsime Tina peale ja läksime Davidi juurde. Ma tegin paar powernapi ka, sest ma olin niii väsinud, aga mu plaan oli otse peolt lennujaama minna. Kuskil ühe aeg läksime Ed’si ja kõik minu lemmiklaulud tulid. Panime Tinaga sellist tantsulkat seal. Mingil hetkel Sailossi helistas mulle Davidi moblale ja siis ütles, et ta tuleb ka. Ta tõi mulle Rabbitonide rugby särgi mälestuseks, sest kui ma rugbyt käisin mingi aeg Lautokas vaatamas, siis see sama tiim mängis. Ta ise mängis ka selles tiimis.
Kuskil 4 aeg hakkasime ära minema ja siis Davidi juurde jõudes teised hakkasid kitarri mängima ja laulma ja no see oli nii ilus ja siis see muutis mind nii emotsionaalseks jälle. Mul ei olnud üldse sellist tunnet, et ma lähen Fijilt minema. Hetkel oleme lennukis ja mul siiani ei jõua kohale, et minema läheme. Nad laulsid mu lemmikut „Wade in your water“ laulu. Teised ütlesid ka, et selline tunne on nagu tunneks üksteist väga pikka aega ja et nad hakkavad mind igatsema. Meil nii palju ühiseid nalju ja asju tekkinud ja siis ma lugesin Maule ja Davidile sõnad peale, et nüüd hakkate raha koguma ja tulete mulle külla.
Kell viis hakkasime minu juurde sõitma, sest pidime kohvri ja Sindy peale korjama. Panime viimased asjad kohvrisse ja siis ütlesime oma hostidele ka head aega. Nii kui neid kallistasime, siis mul hakkasid jälle pisarad voolama ja muutusin nii emotsionaalseks, sest seal olles oligi selline tunne, et nad nagu meie teine pere. Nad olid mega hoolivad ja sõime tihti koos õhtust jms. Väga huvitavad vestlused olid ka. Naine on kristlane ja siis ta ütles ka, et jumal on alati meie poolel, et me selle meelde jätaks ja ta igakord palvetas ka meie nimel, et me õhtuti elusalt tervelt koju jõuaks.
Lennujaama jõudes ostsin kavale sertifikaadi, et seda mul kodutee jooksul ära ei võetaks. Hiljem lollitasime seal. David sõidutas mind mingi käruga ja siis pärast tegime grupipildi. No niiiiiiiiiii kurb oli mõelda, et ma lahkun ja pean need inimesed maha jätma, kellega ma nii lühikese ajaga lähedaseks olen saanud. Enne kontrolli minekut tegin neile paar paakkki ka.
Lennujaamas sees Sindy tahtsid kohvi osta ja siis ma nägin, et mingi mees oli üksi laua ära hõivanud. Niisiis läksin tema juurde ja küsisin, et kas ma võin ka istuda sinna. Sindy tuli ka ja siis rääkisime, et me käisime välispraktikal ja siis see mees rääkis, et tema aitas organiseerida Eestist kaks õpilast siia ja siis ta nägi Sindy UT dressipluusi ja siis sai aru, et need olimegi meie olnud. Ta oli meie õppejõududega ka varem kohtunud Fijil ja kuskil teises riigis. Nüüd talve aeg ta pidi Eestisse ka tulema, et kohtuda meie õppejõududega. Naljakas kokkusattumus. Maailm ikka nii väike.
Kokkuvõtteks Fiji on reaalselt parim koht, mida külastada, kui soovid näha külalislahkust, siiraid naeratusi ning paradiisi. See on ebareaalne kui lahked, naerusuised, lõbusad, avatud ja ennastohverdavad fijilased on. Mul on väga hea meel, et ma olen osa saanud sellest kultuurist ning tundnud ennast kui fijilane. Nendel inimestel ei ole eelarvamusi. Elavad iga päeva täiel rinnal, sest kunagi ei tea, millal järgmist päeva ei tule ning kehtib õdede-vendade kultuur. Inimesed aitavad üksteist ning jagamise kultuuril on suur osa. Inimesed jagavad üksteisega süüa ning jagatakse kõike, mida jagada annab. Nii on ka suitsu või alkoholi/kava (traditisooniline rahustav jook) joomisega. Üks suits käib käest kätte. Tehakse takisid, mis kujutab endast, kuidas üks inimene jagab ükshaaval kordamööda kõigile ringis olevatele kas siis kavat või alkoholi.
Alguses tundusid nii paljud asjad imelikud, mida hiljem enam ei osanud märgatagi. Bussis ei olnud aknaid/uksi ning üleüldse mitte mingisuguseid ohutusnõudeid. Maha minemiseks pidid tõmbama nööri, kus siis bussijuhi pea kohal asuv kellake andis märku, et keegi soovib maha minna. Täiesti tavaline oli, et rannas kõndides mõni auto või buss vastu sõitis (veest meetri kaugusel :))
Samuti oli väga tavaline põrandal söömine, palve lugemine enne söömist, söögiriistade jagamine (kordamööda söömine, sest lihtsalt polnud rohkem lusikaid vms) ning kätega söömine. Käsitsi riiete pesemine, rottidega samas toas põrandal magamine ja igapäevane tööle hääletamine. Väga imelik tundus, kuidas inimesed ei pesnud käsi enne kätega söömist (mis sest, et päev läbi oli tööd tehtud ja kõiksugu asju katsutud). - hiljem tegime ka meie neid kõiki asju. See oli ka naljakas, kuidas mingid väga väiksed lapsed mööda jalutasid ja siis karjusid "uro", mis tähendab seksikat (täna just jalutasime Sindyga koolist koju ja meist möödus kari väikseid poisse ja siis ütlesin ka, et kui Fijil oleks olnud, et siis nad oleksid meile kindlasti "uro" karjunud haha) :D:D:D
Inimesed võivad olla vaesed, kuid nad on kindlasti õnnelikumad ning rikkamad õnnelikkuse poolest. Ma arvan, et üheks põhjuseks, miks ma koduigatsust ei tundnud oli ka see, et inimesed võtavad sind nagu oma pereliiget. Sa ei tunne ennast kui välismaalasena, vaid kui osa neist.
See oli kindlasti minu elu kõige parem kogemus. Selle välispraktika jooksul arenes keele- kui ka suhtlusoskus. Tuli tulla toime erinevate inimeste ja situatsioonidega. Kõige enam õpetas mulle Senikai Spas töötamine, mille jooksul käisin kuu aega iga nädal erinevas spa asukohas tööl. Sain tegeleda erinevate pakettide müümisega, mis omakorda andis mulle juurde julgust ja pealehakkamist. Olen väga tänulik selle üle ning selle kolme kuu jooksul õppisin palju uut, mida koolis või meie keskkonnas ei oleks õppinud.
Hommikul läksin porti ja olin mures, et jään laevast maha, sest väga tihe liiklus oli ja võttis oodatust kauem aega.
Kell 9.15 läksin laevaga Tokoriki saarele. Seal selgus, et ma lähen pärastlõunase laevaga tagasi, sest see naine, kes kõiki asju orgunnib, oli alles täna hommikul neile helistanud, et ma üldse tulen. Mina teadsin seda juba mitu nädalat, aga neil ei olnud õrna aimugi. Kohale jõudes selgus, et sinna saarele ei võeta praktikante jms, sest see on lihtsalt next level resort, kus kõik peab olema perfektne.
Sain tuttavaks ühe naise Iviga, kes oli väga tore. Ta peab kõnesid jms kirikus ja oli näha, et ta on haritud fijilane. Ma ei ole siin varem nii mõelnud või seda otseselt tunnetanud. Väga huvitav, motiveeriv ja informatsioonirikas vestlus oli. Tema eesmärk on seal arendada oma töötajates leadershipi oskusi, sest ta ei taha, et need naised elu aeg lihtsalt massaasi teeks, vaid et nad pürgiks kaugemale. Ma ei ole varem spaades sellist suhtumist kohanud, kus manager nii mõtleb. Manageri töö tundub tegelt päris stressirohke, sest pead olema oma inimestele ka konsultant ja psühholoog jms.
Mul oli nii vaja tema seda motiveerivat juttu ja siis ma pärast rääkisin ka, et mis sellest, et ma pean ära minema sellelt saarelt, aga et järelikult oli nii mõeldud, et pean kohtuma sinu ja teistega. Kõik läheb nii nagu minema peab.
Hiljem rääkisin juttu ühe Jane ja Litiga. Leppisime kokku, et kui nad nüüd mainlandile tulevad, siis me läheme Jane’i külasse. Väga meeldivad naised olid ja see oli nii armas, et nad tahavad muga rohkem edasi suhelda ja vot nii külalislahked fijilased ongi!
Hiljem käisime kookost joomas. Kohalikud lõikusid palme ja siis andsid meile. Minu teine kookos üldse.
See spaa oli uskumatult ilus ja mul hea meel, et sain lõpuks ise ka selle ära näha, sest nii paljud on mulle rääkinud sellest. Siin on ainult mõned pildid sellest, aga need ei anna ikkagi seda muljet edasi. Seal olid sellised väikesed kosed, kust voolas vett jms.
Mingil hetkel läksin laeva peale. Jäin välja istuma, sest kirjutasin Mirryle, et ma möödun varsti Matamanoa saarest (see saar, mis oli mu teine sihtkoht). Inimeste transportimine käib nii, et kõik on suure laeva peal ja siis saartelt tulevad väikesed paadid, millega omakorda viiakse inimesed saarele. Istusin väljas ja ühel hetkel osad karjusid “Mere, Mere, Mere”. Seee oli niiii tore, need inimesed, kellega me Matamanoal tuttavaks saime. Mul tuli niii palju positiivseid tundeid, sest nad mäletasid mu nime ja mind üldiselt ja selle saare inimesed said mulle nii “pereks”. Hõikasin ka neile, et tervitage KÕIKI! Mega tore, et nad mu ära tundsid, kuigi mul pole siiani mõne inimese nimi meeles.
23.07.19 teisipäev
Peale Tokoriki arusaamatust öeldi, et selle nädala veedan Ramada Senikai Spaas, mis asub Bamboos seal, kus me võrku oleme mängimas käinud.
Läksin hommikul vara kohale ja siis selgus, et antud sihtkoha manager ootab mind Senikai kontoris, millest mul ei olnud jällegi Melaga juttu. Temaga suhtlus on väga keeruline, sest tihtipeale jätab osad asjad rääkimaga või siis saabki ainult nii palju teada kui ise küsid. Kuigi tema töö puhul on väga oluline suhtlusoskus jms, sest tema vahendab erinevate spaade sihtkohtade tellimusi jms, millest omakorda sõltub sihtkohtade teenuste pakkumine ja müük. Kokkuvõtlikult öeldes see naine ei sobi antud ametikohale. Ta on väga sõbralik ja tore, aga sellisel töökohal on muud omadused olulisemad.
Spaa on selline lihtsam, väiksem ja palju odavam teistest sihtkohtadest, kus ma käinud olen. Algul oli pakettide hindasid nii harjumatu vaadata. Sain päris mitmeid treatmente maha müüdud. Igal spaal on oma päevane müük, mis on vaja teha. Lõunaks oli see müük juba 200 FJD$ üle läinud.
Kohalikud Senikai naised on väga toredad. Jällegi rõõm kohtuda uute inimestega.
Pildil on Shinal ja Sala
24.07.19 Kolmapäev
Sellel nädalal toimub Nadis festival, mida kutsutakse Bula festivaliks. Nimi tuleb sellest, et Nadis on põhiline lennujaam ja siis see „bula“ on nagu tervitus. Samuti kuulsin, et iga aasta toimub Lautokas Sugar festival ja nimi tuleneb sellest, et Lautokas on üks suurim suhkruroo vabrik Fijil. Pealinnas Suvas on Hybiscus festival, sest see lill on nende linna sümbol vms.
Tööpäev oli rahulik. Olime rannaäärses spaa bangalows ja siis Sala punus tüdrukutele patse. See on ikka ulme, kui kiiresti nende näpud punudes käivad. Peale tööd läksin Imiga koju ja siis mingil hetkel kuulsin, et keegi hõikas mu nime. Selja taga jalutasid Ali ja Hans. Rääkisin nendega natukene juttu ja siis jäime Imiga taksot ootama.
Õhtul istusin õues ja siis mingi naaber tuli samal ajal koju. Me rääkisime reaalselt mitu tundi lihtsalt juttu. See oli väga uskumatu jutuajamine, sest nii palju asju tuli meie hosti kohta välja. Tegelikult on ta pettur, valetaja ja korralik varas. Me oleme seda varem ka kahtlustanud, aga nüüd see naine näitas mulle isegi ühte Facebooki postitust, kus Fiji saatkond on teinud hoiatuse selle naise kohta. Seal oli kirjas palju ta teistele võlgneb jne... Väga uskumatu. Ta tundus nii normaalne naine, aga eks sellised ongi kõige räigemad sulid tegelikult. Arvestades seda, et ta oli Sindy kõrvarõngad enda asjade hulka pannud ja jalanõud ära peitnud lillepotti. Nüüd peale saari koju tulles olen küll väga õnnelik, et ta mu arvutit ära müünud pole. Kusjuures Sindy küsis, et kas mul oli kollane tsärk, et ta oli seda hosti seljas näinud ja nüüd kui oma kohvri läbi otsisin, siis pean tõdema, et see tsärk on kadunud. Meil käivad tihti inimesed ukse taga ka, sest see naine neile võlgu või ei pea oma lubadustest kinni. Ma laenasin sellele hostile 100 FJD ka, aga ta ei ole mulle ikka maksnud peale paari nädalat, aga mul mõned mõtted, kuidas see raha tagasi saada. See naine ässitas meid algul kõikide naabrite vastu, et teised on ta peale kadedad jms, et me ei usuks midagi, mida nad räägivad ja et indialased on siin Fijil full of bulshit, aga tegelikult on tema see full of bulshit.
25.07.19 Neljapäev
Tööpäev läks päris kiiresti. Saime mõned treatmendid maha müüdud, aga üldiselt oli ikka rahulik. Sain teada palju massöörid siin teenivad ja no väga kahju hakkab. Põhimõtteliselt saavad 3.50 FJD tunnis, mis on meie mõistes kuskil 1.75€ vms. Päevas teenivad 28 FJD (14€) ja nädalas 168 FJD e 84€. Ma ei saa üldse aru, kuidas nad selle palgaga ära elavad, kui peres on päris mitu last jne. Aaa sellest summast läheb mingi maks ka neil maha.
Ima, Sala
26.07 Reede
Sellel päeval saime mitu paketti maha müüdud, sest oli vihmane ilm ja inimesed liikusid rohkem sees ringi. Pausi aeg käisime Salaga katusel vaadet nautimas. See oli vist mu teine reede, kus ma veetsin õhtu kodus. Jäin üpris vara magama ka.
27.07.19 Laupäev
Viimane tööpäev Ramadamis läks väga kiiresti. Kliente oli päris korralikult isegi. Mingi pere, kes tuli complimentaryt saama, andsid mulle oma kontakti, et kui ma kunagi Sydneysse lähen ja tööd vajan, et siis neil on oma hotell. Siin on mu meelest see mega hea, et nii paljude inimestega erinevatest riikidest saab tuttavaks ja saan iga riigi kohta kogu aeg midagi uut ja huvitavat teada. Nii palju tutvusi selle paari kuuga saanud. Kui tagasi tulen siia, siis on kordades lihtsam tööd leida.
Õhtul läksin töökaaslase ja ta sugulasega rugbyt vaatama Lautokasse, mis on kuskil 30 minuti kaugusel. Ma ei ole varem kunagi rugby mängu vaadanud ja see oli ausalt öeldes väga huvitav. Algul ma ei saanud midagi aru, aga lõpu poole hakkasin juba asju jagama. Ma olin vist ainus valge inimene seal. See oli niiiiiiiii lahe, kuidas nad kõik kaasa elavad. Kogu aeg hõiskavad midagi ja kui lemmiktiim puntki saab, siis kõik hüppavad püsti karjuvad, jooksevad, laulavad, möllavad. See andis mulle nii palju positiivseid emotsioone nähes, kuidas nad on sellest mängust nii sees. Ma nii õnnelik, et läksin kaasa. Dolphinid ja rabbitid mängisid. Mõlemad tiimid on Nadi omad. Rugbys tiimi nimed tulenevad loomadest. Üks oli ühe poolt ja teine teise tiimi poolt. Lõpus olid mõlemal vastupidised emotsioonid haha.
Peale mängu läksime telkide juurde, kus müüdi süüa. Kõht oli väga tühi. Minu jaoks oli šokeeriv, kuidas mingi 5 aastane laps oma peopesas kartult lõikas. Ainult õhukesed kummikindad käes ja mingi suur nuga. See oli ka harjumatu, et vanad võtavad raha vastu ja siis oma rähase käega tõstavad süüa jms :D:D:D Tegelt peaks olema sellega juba harjunud :D
