Selle reisi kirjutamine läks mul kogemata meelest, sest olin nii süvenenud Disney postitusele. Seega jah pool aastat hiljem vaadates oma blogi meenus ka see. Siin ma kuupäevaliselt ei mäleta, kus millal mida, aga üldised sündmused on meeles. Meie reis algas 8.08.2018. Õigemini minu reis, sest vanemad olid hakanud varem autoga sõitma ning Mannu lendas Tallinnast Saksamaale. Sealt võtsid vanemad ta peale ning siis tulid minule järgi. Mõnesmõttes ma nii ootasin seda reisi, aga teisest küljest oli täitsa kahju minna Disneylandist ära. Kui nad mulle järgi tulid, siis ma õnnest naersin ja nutsin haha, mul see hetk nii meeles, kuidas me La Boiseriest ära sõitsime. Tore oli näha neid, sest vahepeal olin ainult videokõnes näinud.
Esmalt sõitsime autoga Le Porgesse, kus möödusid mitmed päevad ranna ääres. Väga mõnus oli ooekanis lainete sees möllata. Mannu polnud varem ookeani ääres ujumas käinud ning nii tore oli tema neid emotsioone vaadata, kuidas ta täiega kaifis ja oli nagu väike laps haha. Me vist enamus aega ainult vees olimegi. Vahepeal olid ikka hirmsad lained. Õhtuti tegime süüa ja vaatasime tähti ja mõned korrad käisime kohalikus toidutänaval söömas. Issi käis jälle oma pikki otsi jalutamas.
Prantsusmaal mulle kõige enam meeldis lageda taeva all magamine. Panime madratsid õue ja kuulasime mussi ja vaatasime tähti. Augustis on neid ju nii palju. Mingi tunni aja jooksul langes vähemalt 10 tähte.
Sõitsime Le Porgesse ja ma olin Disneys avastanud, et poes jogurtite osakonnas müüakse väga häid Creme Bruleesid. Maitses nagu restorani oma. Kahju, et meil siin ei müüda selliseid asju.
11 august proovisime esimest korda elus surfamist. See ei olnud kõige räigem surfamine. Selline alguse asi, et lihtsalt lased väiksemate lainetega ja proovid püsti saada. Mul tuli päris hästi välja. Kui seda lauda laenutama läksime, siis see mees seal küsis ka, et kas oleme enne surfanud ja teame kõike safety värki jne, siis me ütlesime ja jaa, aga tegelikult ei teadnud midagi väga. Ainult nii palju, kui päevitades nägime, kuidas surfikooli instruktorid noori välja õpetasid. Meile öeldi ka, et liiga madalas vees ei sõidaks, sest muidu võib uimedega liiva sisse minna ja siis võib ära tulla vms. Noooooh lasime siis paar korda ja ühel hetkel avastasime, et ühte uime ei olnud enam haha. Ma ei mäleta, kas ma saime niisama selle laua üle antud või pidime mingi 20 eurot maksma. Aga jah täiega lahe oli, aga tahaks kunagi nendes täiega võimsates lainetes lasta. Reisivideos on mõned sõidud näha ka. Mannul tuli ka välja, aga mingi aeg ta andis alla. Ühe korra tal oli korra veic paanika ka, sest laine viskas maha ja tegelikult päris õudne, kui vee all oled ja sa ei tea, kust sul see laine vee alt otsa võib täiega sõita. Sellessuhtes ma veic kartsin. Mõtlesin ka, et mis nendel pärissurfaritel on, sest nemad on nendes täitsa võimsates lainetes ja seal ju palju ohtlikum.
Mingi päev hakkasime sõitma ja 13 august olime Lõuna-Prantsusmaal Marseillani linnas. See linn, kus mulle see rand ei meeldinud. Ilm oli täiega kuum ja vesi oli nagu mullivanni oma. Reaalselt oligi nii soe, et võiski vette jääda. Mingi aeg läksime Mannuga linna peale seiklema ja sööma.
15 august olime juba Horvaatias. Nautisime snorgeldamist ja samuti mullivannisooja vett.
Järgnevatel piltidel läksime Rovinj linna, kus sai ka eelmine aasta vanemate ja Merikesega käidud. Mulle nii meeldib see linn. Hästi selline teistsugune ja nii mõnus on lihtsalt jalutada. Sain jälle seal vanalinnas ujuda, kuigi seekord ei ujunud seal kedagi ja siis ma olin nagu üks imelik, kes vette läks. Selles linnas mulle täiega meeldib üks tänav, kust trepist alla minnes lõpus paistab vesi ja väike lauake, mis on ühe butiigi poolt ära kaunistatud.
Meie viimane hommik Horvaatias. Ärkasime 6-st ning mina ja issi tegime selle suve viimase ujumise. Väga mõnus oli. Kalur oli juba vara kala püüdmas. Sai siis üle pika aja telgis ka magatud. Aga jah reis oli väga tore ning tahaks juba järgmist suve, et ookeanis lainetes hüpata ning uuesti surfamist proovida, sest harjutamata meistriks ei saa.
Mõned aastad tagasi ema rääkis, et Töötukassas on välismaa töökuulutusi. Mulle jäi silma Disneyland ja mõtlesin, et kui täisealiseks saan, siis tahan kindlasti proovida.
Eelmine kevad saatsin CV Disneylandile ja märtsis kutsuti mind juba Soome intervjuule. Euroopas on riikide peale ära jagatud kohad, kus toimuvad mitme riigi intervjuud. Kandideerides märkisin ära, et ma sooviksin olla ettekandja, pileti või butiigi müüja.
Mul oli räige hirm sees, sest ma ei tunne ennast prantsuse keeles üldse tugevalt. Helsinkis sain ühe teise Eesti tüdrukuga tuttavaks, kes on väga kaua prantsuse keelt õppinud ja heal tasemel ja siis ma hakkasin veel rohkem muretsema. Intervjuu oli suht kinoteatr. Algul räägiti inglise keeles, küsiti igast küsimus minu kohta ja siis oli üks küsimus olukorra kohta, et nt kui ma oleks butiigis ja mingi laps kaotaks oma vanemad ära, et mis ma teeksin. Hiljem hakati prantsuse keeles küsimusi esitama. Minu kõrval oli mingi mees Marokost ja siis tema pidi esimesena vastama. Ma ei saanud nendest küsimustestki aru. Üritasin enda kõrvaloleva inimese vastuse järgi oletada, mis küsimus üldse on ja kui minu vastamise kord tuli, siis rääkisin lihtsalt suvakaid lauseid sõnadega, mida üldse oskasin :D Peale seda kogemust, kui mulle tundus, et mõni olukord on nii õudne vms, siis iga kord mõtlesin sellele hetkele, kui ma seal intervjuul käisin, et miski ei saa sellest hetkest olla jubedam või halvem :D Mingi kuu aega hiljem anti teada, et olen valitud. Päris hea tunne oli ja ma olin nii põnevil. Ainus asi, mis mulle üldse ei meeldinud oligi see, et informatsioon tuli niii aeglaselt, võrreldes sellega, kui kiiresti meil siin kõik asjad käivad. Mingi aeg saadeti mulle igast dokumente Disney kohta, et kus mis on ja mida kaasa võtta jne... Tõlkisin kõik tekstid Google Translatega ära ... :) Mais ostsin lennupileti ka ära, pilet oli mingi 170 euri ja siis algul olin suht kindel, et jaja töö hakkab 17, thank god, et ma üle kontrollisin, sest siis selgus, et pidin ikkagi 16 kohal olema. Kontrollisin reaalselt enne seda ostu kinnitamist.
16.07.18
Sõitsin Tallinnast lennukiga Riiga ja sealt edasi Pariisi. Mõtlesin eelmine päev, et ma ei viitsi seda aadressi vaadata, et küll koha peal mõtleb... 9 aeg hommikul jõudsin siis Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaama. See oli vägaaaa suur. Jalutasin seal nagu peata kana ringi, ei saanud üldse aru, kuhu minema pean jne. Mingi aeg leidsin lennujaamast nagu ühe bussipeatuse, kus oli Disneylandi buss. Pilet oli 23 euri ja sõit kestis äkki mingi tunnike. Läksin Val d'Europe's maha, et minna uue bussi peale. Selle bussiga sõitsin mingi 40 min ja siis läksin nagu La Boiserie bussipeatuses maha ja siis vaatasin ringi ja siis ma ei näinud nagu algul seal mitte mingit seda residentsi. Panin siis mappi sisse ühe hotelli, mis oli tegelt mõeldud nendele inimestele, kes jõuavad hiljem kui 19:00, et nemad saavad pmt seal ennast ära regada. Vaatasin mapsist, et oh sinna hotelli on ainult mingi paar kilti ja siis mõtlesin, et lähen jala, et see nii väike maa. Kõndisin seda mdea kui kaua ja mu käsi oli juba sellest koti tassimisest ära surnud. Algul kogu see liiklemine tundus seal nii raske, aga nüüd saan aru, kui lihtne seal kõik ikka tegelt on. Aga jah kui hotelli jõudsin, siis kõik üritasid aru saada, et kuhu ma minema pean, sest ma ei saanud sellest aadressist üldse aru ja siis lootsin nende peale, et nad kõik ilmselt mingid kohalikud. Lõpuks mingile mustanahalisele naistöötajale anti auto, et ta saaks mind aidata, sest ma olin niii LOST. See on seal nii tore, et kõik inimesed on nii abivalmis ja jätavad kasvõi oma töö pooleli, et teisi aidata (see oli üks Disney reeglitest ka, et teed kõik, et klient oleks rahul). Siis trippisimegi ringi ja siis ta rääkis, kuidas ta elas Portugalis, aga et talle nii meeldib siin, et ei tahagi enam tagasi minna. Me olime nagu mingid vanad sõbrannad. Seal oli reaalselt nii paljude inimestega nii, et tundsid nagu oleksid vanad sõbrad, sest kõik olid nii avatud ja seltsivad. Pärast, kui see naine mu sinna residentsi ära viis, siis ma olin tagasi seal La Boiserie peatuse juures... kui ma oleks enne 50m jalutanud, siis ma oleks ilma seiklusteta kohale jõudnud :) Okei, hakkasime siis pabereid vormistama ja mingi mees ütles, et nii sellest kuupäevast kuni 18 augustini. Ma olin niiii üllatunud, sest ma teadsin, et misasja ma olen 8.augustini tööl. Hakkasime mu lepinguid siis üle vaatama ja siis selgus, et Google Translate oli mul lambist ära muutnud lõpukuupäeva. Ma olin terve aeg seda tõlgitud lehte vaadanud ja ma poleks kunagi arvanud, et GT lambist muudab kuupäeva ka ära, kuigi see oli numbritena kirjutatud. Mul oli jumala paanika, sest ma olin arvestanud, et olen 8. tööl ja siis emme, issi, Mannu tulevad mulle järgi ja siis läheme reisile.
Mu see mini korter oli väga viisakas, elasin esimesel korrusel ja sain toanaabri Marie. Ta oli prantslane ja ei rääkinud absul inglise keelt, ta oli 19 ja siis meie vestlused käisid läbi google tõlke. Lõpus ma juba panin ise ka lauseid kokku, aga need olid kindlasti väga jubedad haha. Hiljem käisin poes ja ostsin ainult mingi paar asja ja juba 15 euki läks, üldiselt toit jne oli suht kallis.
Teisipäev 17.07.18
Hommikul mingi 7 aeg tõusin üles ja hakkasin sättima, sest pidime minema Disney Ülikooli. Bussis oli veel inimesi, kes olid sinna teel ja kellega sõbrunesime. Otsisime seda ülikooli ja see nägi välja suht lambi maja. Ma mõtlesin ka, et Disney ülikool, et ongi reaalselt mingi kool vms, aga ei haha. Sisse minnes pandi meid kirja ja siis rääkisin ühele naisele oma probleemi ka ära (see, et ma sain lepingust valesti aru kogemata). Siis tehti meist Disney kaardile pildid. Läksin mingisse väiksesse ruumi ja siis naine lasi, et dav vaata siia ja naerata. Vanad tegid reaalselt mingi veebikaameraga pilti ja siis ma hakkasin nagu muigama selle peale ja siis tuli nii naljakas pilt hahaha, aga jh mu sellised tähtsad pildid on alati imelikud lol. Istusin ümber ühe laua, kus oli mu toanaaber ja üks tüdruk nimega Anaélle. Ta oli täiega tore ja rääkis inglise keelt päris hästi. Jutustasime suht pikalt ja siis tema pidi hakkama nagu fotograafiks. Pärast läksime üles korrusele ühte konverentsi saali. Seal olid ümarad lauad ja iga laua ümber oli mingi 6 tooli. Minu lauas olid siis Anaelle, üks teine blond tüdruk Eugenie, üks mustade juustega poiss Aurelian, üks must poiss Kamily ja üks poiss, kes tundus gei Pierre. Pärast pidi tutvustama ennast enda lauale ja miks Disneylandi tulime jne ja siis hiljem pidi minema nagu selle ruumi ette enda laua inimestega ja siis üks inimesne ütles nagu kõigi nimed. Vaatasime ühte filmi, kus pidime igast fakte üles kirjutama, ma ei saanud midagi väga aru lol, aga õnneks seal olid inglise keelsed supakad. Pmt kui ütlesid ühe fakti, siis said omale toidutalongi. Ma olin üks viimaste seast, kes vastas :D Hiljem anti meile ülesanne, et peame Disneylandi minema ja otsima küsimustele vastuseid (NT: mis on ainus maius, mida Disneylandis ei müüda? See oli näts, sest nagu igalpool bussijaamades jne näha on, siis kõik põrandad on neid täis). Pärast läksime ühte suurde hoonesse, kus olid igast kiirtoidukohad. Valisime menüü välja ja siis läksime enda pandega sööma. Aurelian küsis mult, et kuidas eesti keeles on Bon Appetit ja siis ütlesin, et head isu ja siis nad kõik ütlesid ja see oli niiii nunnnu haha. Näiteks kui ma kunagi hiljem Pariisis olin Kamilyga ja sööma läksime ja ta ütles ka head isu, siis ma olin nii üllatunud, sest ma polnud nii ammu öelnud seda ja et neile nagu ise see meelde jäi. Aga ühesõnaga need friikad ja burger, mis ma sõin, olid ühed mu elu halvimad. Thank god, et meil hess on Eestis, reaalselt sellest pole midagi paremat, sest see burger, mida ma Disneys sõin oli niiii maitsetu ja kuiv. Mõtlesin, ka, et kui nad vaid saaksid hessi burksi proovida, sest nende arust oli see maitsetu burks niii maitsev :D Pärast jalutasime ringi ja siis küsisin ka, et kes mis keeli oskab. Nad on enamasti hispaania keelt õppinud. Neil on koolis valik, kas õppida hispaania või itaalia keelt. Siis see Kamily ütles, et ta oskab aafrika keelt ka, et ta vanemad on pärit mingi Aafrika saarelt, aga et tema on siin Prantsusmaal sündinud. Siis ta ütles ka, et ta on moslem. Nii põnev oli kuidagi sellist asja kuulda, sest et ma olen usundite tunnis õppinud, aga pole nagu päriselus mitte kunagi kokku puutunud ühegi moslemiga. Õhtul läksime kõik koos enda grupiga Disneylandi Parci. Käisime Captain Jack'si atraktsioonil ja siis Pierre ütles, et tema hakkab siin töötama, aga mina veel ei teadnud, kuhu mind on pandud. Muidu see park oli ikka väga võimas, nemad on kõik ühe korra vähemalt seal kunagi käinud. Kahe pargi pilet maksab mingi 100 euri ja ühe pagi oma 80. Mõnesmõttes tundub päris kallis, sest kui sul on mingi 3 last, siis sul läheb pere peale 500 ära, aga samas kui ma seal ringi käisin ja neid detaile ja asju vaatasin, siis on aru saada ka, miks selline hind on. Väga reaalne näeb kõik välja.
Kolmapäev 18.07.18
Hommikul algasid jälle loengud, kus ma ei saanud mitte midagi aru. Minu kõrval istus üks hollandi poiss Merlijn, kes on kaks eelmist suve ka Disneylandis töötanud ja siis ta vahepeal tõlkis mulle. Ta rääkis ka, et ta ei osanud ka algul mitte midagi, aga et iga kogemusega sõnavara jms juurde saanud. Paar tundi kestis see loeng ja siis see meie juht Juan Jose näitas meile Disneylandi ja et kus kelle töökoht asub. Peale tööd läksime jälle parki. Mulle nii meeldisid need ekstreemsed atraktsioonid, kõhtu tuli siuke veider tunne. Kui olime pargis tiiru ära teinud siis läksime rongiga Val D'Europe Anaelle ja Pierrega. Läksime shoppama, see kaubanduskeskus oli ikkka väga suuur. See ajas mind veits ketta, et niiii palju inimesi oli igal pool, samas arusaadav kh, sest soodukad olid. Hiljem läksin bussijaama ja siis bussiga jälle koju. See oli sama bussijaam, kus mind esimesel päeval maha pandi.
Neljapäev 19.07.18
Hommikul vara läksime hügeeni õpituppa, kus ma jälle ei saanud väga midagi aru, aga kuna statis oli ka siuke karm terviseohutus, siis paljud asjad olid mulle väga tuttavad. Kui see möll seal läbi sai, siis pidime pool tundi ootama, et saaks oma Disney kaardi ühest aparaadist läbi registreerida. Seal oli selline süsteem, et kui tööle jõudsime 8.45, siis 8.55 pidime oma kaardi läbi piiksutama ja õhtul pidime 16.55 läbi piiksutama. Õhtul läksime parki koos ühe Hollandi tüdruku Ingeriga, siis ühe Melanie, Pierre ja Ingeri mingi sõbrannaga. Seekord läksime Disney Studio parki, mis oli siis see teine park. Läksime mingi hotel toweri atraktsioonile, mis oli väga õudne. Pmt mingi 12-korruseline hoone, kus sa liigud täie kiirusega ülesse ja siis kukud mitu korrust alla. Minu suust kuulda väga õudne on päris haruldlane. Räige adrekas tuli kogu aeg sisse. Mingi 8 aeg läksin bussiga koju, sest mul oli vaja poest süüa osta, kuna mul polnud midagi peale jogurti ja kivistunud saia. Jõudsin siis poe juurde ja tuli välja, et see on avatud poole üheksani :)
Mulle nii meeldib see põsemusitamise teema. Tegelikult see oleneb inimestest, osad teevad nagu selle musi hääle, aga osad panevad lihtsalt nagu põsed kokku. Anaelle rääkis, et selles piirkonnas tehakse kaks korda ehk siis vasakule ja paremale, aga näiteks mõnes piirkonnas tehakse 3 või 4 korda. Algul mul oli see komme niiiiiii harjumatu. Esimene kord arvasin, et Anaelle hakkab mulle midagi sosistama, aga siis ta tegi muga hoopis seda tervitamise teemat :D:D:D Lõpuks ma olin sellega nii ära harjunud, et see tuli juba iseenesest.
Reede 20.07.18
See päev oli meil kassa training, mis oli niiiii laheee. Pmt oli nagu üks klassiruum, kus olid siis päris kassad, need puutetundlikud ekraanid, tseki masinad ja makseterminalid. Istusime Pierrega kokku, ta aitas mind vahepeal ja meil oli väga hea koostöö. Ma arvan, et see training meeldis mulle sellepärast ka juba kõige rohkem, et teistes trainingutes pidime lihtsalt päev läbi istuma ja kuulama, aga nüüd saime nagu ise ka proovida. Või siis meeldis sellepärast, et mulle kunagi meeldis kogu aeg poodi mängida ja näiteks statis kassas olles ma ka räigelt kaifisin seda haha. Õhtul läksime jälle parki koos Pierre, Eugenie ja Kamilyga. Kamily andis mulle mingi räigelt hea prantsuse laulu nimega Djadja ja siis meil oli mingi joke baibai-ga. Kogu aeg, kui nägime, siis tegime BAIBAI. Õhtul käisin toidupoes, hiljem koristasin kodu. Toanaaber läks nädalavahetuseks koju. Tegin omale pina coladat ja pole väga ammu üksi olnud reede õhtul. Tegin omale Navigo passi ka, mis siis meie mõistes on pmt nagu mingi atko bussisõidukaart, kui seda enam üldse on. Aga seal on see süsteem mingi väga imelik. Näiteks kui siin osta kuu või nädala pilet, siis see kestabki järgmise nädala sama päevani või järgmise kuu sama kuupäevani, aga seal kestabki nii, et näiteks reedel tahad nädala piletit osta ja siis pühap lõppeb või kuu oma lõppeb 31 juuli. Niiet jh see oli väga harjumatu, suht nõme süsteem mu arust :D
Laupäev 21.07.18
Ärkasin 8.45, käisin pesus ja tulin Disneylandi, sest pidime seal kokku saama Melanie ja Ingeriga. Lõpuks tuli välja, et me kõik elasime samas residentsis. Inimesi oli niiiiii palju ja igal pool olid ummikud. Sellel Melaniel pidi eks ka meiega joinima. Noooh, siis Melanie rääkis, et nende vanemad ei taha, et nad edasi suhtleksid, küsisin ka miks ja siis ütles, et vana oli ta käeluu ära murdnud :D:D See oli naljakas, et Melanie saatis emale minu ja Ingeriga tehtud selfie, et ta nagu meiega pargis, aga tegelt oli ta eks ka haha. Käisime paar tundi atraktsioonidel ja mul oli kopp nii ees sellest igal pool järjekordades ootamisest, ühe atraktsiooni järjekorras ootasime reaalselt mingi 40 minutit ja siis öeldi, et mingi rike on ja ma olin nii pettunud ja siis mõtlesin, et lähen Val D'Europe shoppama, aga seal oli sama lugu, räme rahvas. Mõtlesin, et palju neid inimesi seal kaubanduskeskuses ikka niii ilusa ilmaga on, aga jh eksisin :D Üldse iga päev oli 31 kraadi või rohkem ja tuult absul ei olnud ja kogu aeg passisidki mingi läbimärjana pmt. Peale shoppamist läksin koju ja siis ka buss mingi pool tundi hilines, aga nh see oli suht tavakas. Õhtul tegin süüa ja õppisin seda restorani menüüd pähe. Pooltest inglise keelsetest sõnadest ei saanud ka aru haha. Üldse seal olles ma nii nautisin pesus käimist. Kodus olles muidu käid lihtsalt ära.
Melanie tegi selle pildi emale, et ta on meiega pargis, aga tegelt ta ex oli ka haha. Ema vaata ei tahtnud, et nad suhtleksid.
Pühapäev 22.07.18
Hommikul tõusin 10 aeg, ei mäletagi, millal viimati nii hilja üles ärkasin. Vaatasin oma selle prantsuse sarja The foresti lõpuni. Toanaaber vaatab Pretty Little Liarsi ja siis mingi aeg kui pesust tulin, siis tal nagu käis see kõva häälega ja tal pole nii, et inglise keeles oleks sari ja prantsuse supakad vaid ongi prantsuse keeles peale loetud ja no üldse ei imesta, et nad inglise keelt ei oska, kui kõik on prantsuse keeles. Inger rääkis ka, et neil Hollandis on kõik Disney filmid inglise keeles, aga nt siin on kõik prantsuse keeles. Siis kuna mul oli esimene tööpäev, siis läksime Mariega 14.42 bussiga linna. Sõitsime kogu aeg mingi 15 min Disneylandi Parci. Aaa haha ja siis ma ei saanud omale nädala kaarti osta ja siis mul oli selline skeem, et kui bussi läksin, siis enne seda hellasin Mannule ja rääkisin lambi juttu, et oma see piiks nii ära teha, et keegi ei kuuleks, et vale piiks käis haha. Pmt sõitsin jänest, ma ei raatsinud enam neid üksikuid pileteid osta ka, sest mul läks mingi 16 euri juba, ühe sõidukorra pilet oli 2€. Pmt kui Parci siseneme, siis meil on eraldi värav "Cast Member" siis jalutame mingi 100m Parci alas ja siis lähme teiselt poolt välja, peame Disney kaardi ära regama ja siis peab jälle mingi 3 minutit jalutama. Siis jõuan Imagionationsi hoonesse, kus on riidelaenutus, mis on mingi täiega suuur ladu, kus on igat sorti särki mingi 100 tki vähemalt. Siis võtad sealt oma riided, lähed kassasse, piiksutad kaardi läbi ja siis need töötajad liigutavad laua peal su riideid paar korda, et sinu nimele nagu panna. Siis läksin oma kapi juurde, vahetasin riided ära. Hiljem jalutasin sellesse imagi bussipeatusesse, seal oli minu riietusega inimesi ja siis läksin nendega koos bussile, kõik rääkisid juttu ja siis sain ühe iiri tüdruku Sarahiga tuttavaks, ta andis mulle oma kontakti. Muidu oligi ette nähtud, et 15.50 või 16.00 bussiga läksin meie sinna Captain Jack's restorani ja siis 16.10 piiksutasin oma kaardi aparaadist läbi. Meie vahetuse algust ehk siis 16.10 vahetust kutsuti close vahetuseks, sest meie olime need, kes pidid õhtul kõik koos nagu ära koristama, aga kui tulid 11.10 vahetuseks, siis see oli nagu open vahetus. See restoran oli niiiiii kena ja inimesed olid niii toredad. Õhtu lõpuks tundsin juba, kuidas mu pr keele tase oli veic arenenud. Kõige alguses on iga päev nagu selline meeting, et need kes selleks vahetuseks tööle tulevad, jäävad ühe tahvli ette seisma ja siis räägiti midagi prantsuse keeles, mdea mida aga ma oletan, et mingid eelmise päeva tulemused vms? :D Siis näidati mulle selle restorani mapi pealt, mis area kus on ja mitu lauda ühes on ja milline laud mis number on jne.. Mind pandi seateriks, sest ma olen nii vähest aega tööl, et mind ei ole mõtet välja õpetada vms. Meil oli nii, et resto kõige alguses on nagu mingi lett, kus on arvuti ja siis üks inimene võtab bookinguid vastu jne ja siis saadetakse inimesed pikkadele pinkidele istuma ja siis meile antakse tsekk, kus on laua number ja pere nimi peal ja siis hakkame neid lauda saatma. Algul olin koos Sarahi ja Camillaga, nad juhatasid inimesi laudadesse ja siis ma nägin umbes ära, mis nad rääkisid inimestega. (Tavakas oligi see, et tere, kust te pärit olete, kas see on teie esimene kord siin jne ). Pärast oli nii palju inimesi, et ma pidin juba ise hakkama lauda juhatama ja essana saingi mingi prantsuse pere ja ma tundsin ennast räige retakana, ei osanud midagi rääkida nendega haha. Aaa ja siis seal on nii, et sul on tööpäev 8 tundi ja sellest 1 tund on paus. Esimesel päeval kell hakkas mingi 22 saama ja siis läks jutt toidule ja siis mu see manager Julia küsis, et kas ma olen üldse söönud ja siis ütlesin, et ei ole. Aga ega mul kõht tühi ka ei olnud ja siis vana sai nagu natuke kurjaks, sest ma ütlesin, et mul on jumala tore, et mul ei ole vaja lõunale minna ja siis ta pmt sundis mind lõunale minema, et see on seadus ja siis küsisin ka, et kas ma võin veic varem tagasi tulla haha. Mulle anti köögist natuke süüa, sest ma ei võtnud kaasa ja siis laksin poole h pärast tagasi. Restos oli nii, et kell 22 pandi kinni, et need kes sõid need sõid, aga kui uued inimesed tahtsid tulla, siis enam ei saanud. Siis me hakkasime kõik koos restorani koristama. See oli niiii lahe. Tegime stationi lauad korda ja vedasime menüüd kõik kokku ja siis olid need krdi baby chairid vaja puhtaks teha (see mulle absul ei meeldinud, sest sinna ümber pandi toidukile ja ma ei saanud selle kilega üldse hakkama haha ja alati oli mingi pere, kes oli viimane oma lapsega ja siis pidid lic kogu aeg jälgima, et millal nad minema lähevad, et saaks selle ühe viimase ka puhtaks teha). Üldse seda koristamise aega oli nii lahe vaadata, sest kõik olid räiged töömesilased ja 2 tunniga sai kõik nii korda. See oli ka tore, et kõik lollitasid ja viskasid kilde kogu aeg. 23.50 tegime töö juures lõpupiiksu ära ja siis läksime kambaga bussi peale, et saada imaginationsi. Samal päeval rääkisin manageriga ka, et mul siuke probleem, et sain lepingust valesti aru, aga kõik oli chill, lahendasid ära mu selle probleemi. Pärast jalutasin Sabrinaga bussijaama, ta oli ka väga tore inimene, nii sõbralik. Hommikul leppisime Mariega kokku, et saame imagis peale töö kokku,, aga kuna tal läks aega ja mul polnud ta numbrit ega tervet nime haha, siis ma ei saanud taga ühendust võtta. Marie tuli bussijaama ja siis saime 00.30 bussiga koju.
See oli see riide ladu siis, kuna meie resto oli üks mingi 70-st vms, siis võite arvata palju selliseid vahesid oli. Üldse nii imelik mõelda, et Disneys on mingi 15 000 töölist kokku. Tegelt ei tohiks sellist pilti siia vist riputada. Aga sõnadega ei saa seda edasi väga anda nii nagu pildiga.
Esmaspäev 23.07.18
Oli jällegi tööpäev, rääkisime Sarahiga ja siis tegime plaani, et kuna tal on ka neljapäev ja reede vabad, et siis lähme koos Pariisi.
Teisipäev 24.07.18
Tööpäev, see oli Pierre esimene tööpäev, tegin ta Sarahiga ka tuttavaks ja siis tal oli räige hirm sees ja siis ütlesin ka, et ära põe, et mul oli küll väga chill esimene päev, et inimesed on mega toredad. Siis mul tuli see ka meelde, et kui me restorani käisime vaatamas, siis saime jalanõud, aga Pierrile need ei sobinud. Seega nüüd sellel päeval ta sai uued jalanõud ja pani enda jalanõud sinna karpi tagasi ja see karp viidi kuskile lattu ehk siis ta kaotas need ära ja oli täiega mures. See oli naljakas, sest tal ikka juhtuvad sellised asjad, nt ta tegi ka seda Navigo Passi ja siis tal olid päikseprillid ees ja siis seal kontoris oli sama moodi, et arvuti kaameraga tehti Navigo Passile pilt peale, aga ta ei saanud arugi, et tast pilti tehti haha ja siis kui ma mingi päev käisin seda Passi tegemas, siis pildi aeg mõtlesin sellele Pierre storyle ja hoidsin ennast räigelt tagasi, et ma naerma ei hakkaks.
Kolmapäev 25.07.18
Tööpäev
Neljapäev 26.07.18
Läksin hommikul bussiga rongijaama (rongi- ja bussijaam on Disneylandis kõrvuti). Seal sain Sarahiga kokku, kui teda ootasin, siis see oli nii tore, et mingi naine jalutas must mööda ja siis ütles prantsuse keeles, et mul on väga ilus kleit ja see oli nii armas haha. Läksime rongiga siis Pariisi, tglt mdea kas see oli rong v metroo. Terve tee lihtsalt jutustasime, mul oli selline tunne nagu me oleks mingid vanad sõbrannad. Ma poleks arvanudki, et Pariis nii suur on, et pmt ümbertringi 60km. Kuna ma olin selle nädala pileti ostnud ja võtsin tsoonid 1-5 e siis Disneylandist kuni Pariisini, siis ei pidanud uut piletit eraldi ostma. Aga jh teel Pariisi vahetasime neid ronge v asju ja no see tundus mulle nii keeruline, pole ime, et sellistes kohtades pannakse pomme kui nii räige rahvas kogu aeg on, ulmeee nh, metrood olid kõik õhust nii tühjaks hingatud ja no õues oli ka veel mingi 35 kraadi. Kõik hingavad üksteisele kuklasse ja kogu aeg hoiad elu eest oma kotil pilku peal, et keegi ära ei varastaks. Pariisis olid puudel kollased lehed, ei tea kas seal tuleb nagu sügis tavalisest varem või lihtsalt nii kuumad ilmad, et lehed muutuvadki sellepärast selliseks. Tänavad olid võrreldes Disneylandiga vägaaaaa mustad, Disneys vaevu leidsid kusilt maast mingi prügitükikese. Käisime Eiffeli torni ees pilte tegemas, mõtlesin sinna otsa ka minna, sest see on suht siuke once in a lifetime võimalus, aga kuna Sarah kardab kõrgust, siis me ei läinud. Ma pole kunagi Pariisis nii jalutamas käinud, oleme perega alati ainult läbi sõitnud, sest see liiklus on nii hull seal. Hiljem sõitsime Louvre juurde ja jalutasime seal õues ringi, seal oli põõsastel mingi automaatne kastja ja siis me läksime lic Sarahiga keset ringteed, sest sinna tuli see vesi ja meil oli nii palav. Üldse seal oli kogu aeg janu, ma vist siin olles kuu ajaga ei joo kh nii palju vett, kui ma seal ühe nädalaga kokku jõin. Käisime Notre Dame de Paris vaatamas, hakkasin Sarahist pilti tegema ja panin põlve maha ja see kivipõrand oli sõna otseses mõttes tulikuum. Mingi aeg käisime ühes Shakespeari raamatupoekeses, mis nägi niiiiii pull välja. Käisime tacosid söömas, ma pole kunagi neid õigeid saanud ja siis pildi pealt nägid suht ehtsad välja, aga süües oli täpselt siuksed nagu ma kodus olles teinud olen. Õhtul käisime Val D'Europe kaubanduskeskuse Auchanis süüa ostmas, sest iga kuu viimasel nädalal saab Disney kaardiga 10% odavamalt. Ja siis ostsingi omale terve nädala toidu ära, mu kott oli nii raske, et ma vaevu jõudsin vedada seda. Läksin bussi ootama ja siis kui koju sõitsin, siis nägin nagu ühte järve ja siis küsisin ka ühelt enda vastas olevalt tüdrukult, et kas sa tead, et kas seal võib ujuda ja siis ta lambist naeris mu üle. See mulle absul ei meeldinud, et mittte kuskil ei saanud ujuda, et vanad reaalselt ujuvadki suvel ka kuskil basseinides. Mul oli räme ujumise nälg haha. Meil on siin see küll hea, et lähed suht sinna, kuhu ise heaks arvad.
Ma ei saa aru, kas see Notre Dame de Paris on kaldus, sest omast arust tegin sirgelt seda pilti.
Reede 27.07.18
Kirjutasin oma grupile Squad traditionile ehk siis need 5 inimest, kellega esimesel päeval tuttavaks saime, et mis neil plaan on, et kas keegi minuga Pariisi tahab minna. Kõik peale Kamily olid sellel päeval tööl ehk siis läksime Kamilyga kahekesi. Sellessuhtes oligi kahju, et osadega neist ma ei saanud nii palju suhelda, sest töötasime erinevates kohtades ja aegadel. Kell 12.15 saime Kamilyga rongijaamas kokku ja sõitsime Pariisi, terve tee jutustasime. Ma kartsin algul, et suht siuke imelik saab olema, et tal ei ole nii hea inglise keel ja mul prantsuse keel, aga saime ikkagi ilusti hakkama. Õues oli jälle ebameeldivalt kuum. Esimese asjana läksime seda triumfikaart vaatama. Ma ei teadnudki, et sinna otsa saab ka ronida. See on Pariisis hea, et kuni 26.eluaastani on kõik muuseumid ID kaarti näidates tasuta. See vaade, mis seal oli, oli niii võimas. Ümber triumfikaare on ringtee ja sellest hargneb 12 tänavat. Väga-väga võimas oli ikka. Tegime Kamilyga videoid ja photoshoote haha. Vanal on mingi 4 õde ja 2 venda, kui ma õigesti mäletan, nii tore, et nii suured pered tänapäeval ka eksisteerivad, sellessuhtes, et muidu on sellised pered ainult kuskil arengumaades vms. Pärast sõitsime metrooga järgmisesse kohta, sest Pariis on niiiii suur, et jalutadki ühest kohast teise pool päeva muidu. Läksime Petit Palaisse, mis siis oli nagu muuseum. Mul oli vahepeal nii piinlik Kamilyga olla, sest ta on nagu väike poiss, kes lollitab ja räägib suht valju häälega, aga sellistes kohtades ollakse üldiselt viisakas ja selline haha. Käisime macis söömas, väga halb oli ikka, hess 100 korda parem haha. Siis Kamily ostab kogu aeg burxi mingi kalaga ja see on nii harjumatu, ma ei teadnudki, et siuksed burksid olemas, aga kuna ta moslem vaata, siis nad ei söö liha. Hiljem läksime Montmartesse, kus oli nagu suur kirik ja see oli nagu selline teistsugune linnaosa. Väiksed tänavad, kus inimestel olid ärid püsti pandud. Sealt kiriku või asja eest oli Pariisile nii ilus vaade. Üldse see oli nii naljakas, et kui me tänavatel käisime, siis kogu aeg laulsime ja tantsisime. Üldse ma nagu tähele pannud, et mustad inimesed nii õnnelikud. Alati kasvõi filmides ka nii, et nad on sellised, kes laulavad kogu aeg jne. Täiega tore. Mingi aeg läksime siis Eiffeli torni juurde. Ilm oli täiesti muutnud, tuul oli tõusnud ja vihma tibutas ja ma niii ootasin sellist ilma, räigelt kaifisin. Käisime Eiffeli torni all lic ja see oli ikka vägaväga suur. Tegin palju videoid oma Pariisi video jaoks, vahepeal mõtlesin ka, et tegelikult peaks rohkem nagu hetkes olema, et ise mäluga salvestama omale neid hetki. Mingi 9 aeg läksime rongile.
Pmt tavakas, et mõned Kamilyst tehtud piltidest olid u sellised :D
Petit Palais
Montmarte
Laupäev 28.07.18
Tööpäev, Ingeril oli sünnipäev. Üks hetk oli nii naljakas, mul tuli mingi pere, kus oli isa, ema ja 2 last. Mees tuli minuga kiire sammuga ja siis me jõudsime laua juurde varem, kui ta pere ja siis ütlesin, et this is your table, have a seat ja siis vana võttis istet, vaatas, et pere oli maha jäänud, vaatas mulle otsa ja siis mõlemad naersime täiega, kui ta naine tuli siis tal oli ka siuke nägu, et mõtles, mida me naerame :D aga see oligi nii naljakas, et tavaliselt mees istub viimasena või nagu pakub naisele istet jne, aga ta tuli ja istus kohe maha haha. Pärast oli selline hetk, et seisime seal poodiumi juures e seal kõige alguses restos ja siis mingi pere läks ära ja siis ütleisme head aega ja siis üks tüdruk jooksis Sarahi ja minu juurde ja tegi meile kalli ja siis tagant poolt tuli mingi mees, kes võttis ka siukse jooksva sammu ja siis hakkas nagu kallistama haha. Tööpäeva lõpus tegime Ingeriga challange, et jõuda 00.05 bussi peale, siis pidime täiega jooksma. Buss jõudis imaginationsi mingi 23.59 ja siis jooksime riideid vahetama ja jooksuga bussijaama. Tavaliselt jookseme läbi rongijaama, sest nii saab natuke lõigata ja siis kell oli 00.06 ja kui õue jõudsime, siis bussi polnud ehk see oli veel varem ära läinud. Mul oli nii naljakas joostes, sest Ingeril on mingid kontsaga kingad ja siis tal oli kleit ka seljas ja ma lihtsalt terve tee naersin, sest naljakas, kuidas ta need kingad kõpsuvad ja siis vana jookseb nendega elu eest haha. Siis meil oli töö juures üks gei mees veel, kui imagi bussile läksime, siis mulle tundus, et ta ajas nagu Pierrile ligi, pärast bussis teel koju rääkisime seda Pierriga ja siis panime hüüdnimeks Shoeguy, sest vana leidis need Pierre jalanõud üles. Küsisin Pierrelt ka, et mis tema arvab tast ja siis ütles ka, et tema meelest see teine kutt pole väga siuke tõmbav. Gei teemaga on ka täpselt sama, et see on nii huvitav, sest meie ühiskonnas pole neid üldse palju või siis ei julgeta lihtsalt välja näidata.
Pühapäev 29.07.18
Tööpäev. Mingi aeg läksin nagu meie sinna enne kööki olevasse ruumi, kust võetakse jooke klientidele ja siis kui tahame saame ise ka igast asju seal juua. Vaatasin, et mingi vana (Hassan) võttis seal pool topsi fantat ja pool cocat ja siis vaatasin, et misasja ja küsisin ka, et mis teeb ja siis andis mulle ka proovida. Ta ütles, et tal oli mingi päev klient, kes tahtis joogiks pool klaasi mõlemat, aga ausalt öeldes see jook maitses päris hästi haha. Seekord puhastasin õhtul köögis metallist neid raha nõusid vms, siis puhastasin veel veinide aluseid ehk siis neid jalgadel seisvaid veinihoidjaid, mis klientide laua äärde viiakse, tegin klaaside polishit. Peale tööd jalutasime Pierre ja Ingeriga bussipeatusesse. Küsisin Pierreilt, et miks tal fb-s see nimi on teistmoodi kirjutatud ja siis ütles, et ta ei taha, et tal oleks seal päris tema nimi ja kuna ta on Lady Gaga kontserdil käinud ja ta suur fänn, siis pani perekonnanime LG ühe kontserdi nime järgi ja tema üks suur unistus on saada Lady Gaga muusikavideosse. Siis rääkisime niisama ja tuli välja, et me kõik kolm oleme kunagi balletti tantsinud haha. Õhtul hilja jooksime jälle Ingeriga bussijaama, see kord jõudsime bussile. Jalad läksid pärast jooksmisest krampi. Üldse bussi peale minnes on niii räige rahvas kogu aeg. Kõik ootavad ühes suures karjas, et jumala eest istuma saada. Seal ei ole nii, et võid igast uksest sisse minna, vaid lähedki ainult esimesest.
Esmaspäev 30.07.18
Tööpäev. Poodiumi juures nägin ühte suuremat pere, kes olid suht siuksed krimpsus jne... Siis Floriana, üks tore itaallane, andis mulle tseki, et kuhu lauda ma pean nad viima. Ma olin nii kindel, et see pere on kuskilt põhjast või idast pärit ja siis küsisin neilt, et kust te pärit olete ja siis nad ütlesid, et Lätist. Esimene Läti pere ja nad ei meeldinud mulle absul, sest nende käitumine ja kõik oli nii külm. Mul nii kahju mõelda, et enamik eestlasi on ka sellised, kui kõrvalt vaadata ja siis seal olles ma üritasingi kogu aeg positiivsem ja sellisem olla. Muidu on nii, et prantslased, kui peavad ootama siis ootavad, et nad saavad sellest aru, aga näiteks teised on sellised, et nad ei kannata, nad hakkavad nägusid tegema, vinguma ja kohe negatiivseamal toonil küsima, et kuhu jääb või kaua läheb vms. Nii oli ka lätlastega.
Teisipäev 31.07.18
Tööpäev. Juhtasin tööl ühe mehe ja ta lapse lauda ja siis see mees uuris, et kust ma pärit olen ja siis ütlesin, et Eestist ja siis selle peale küsis, et kuidas on eesti keeles "Merci" ja siis ütlesin, et aitäh. Paar tundi hiljem, kui nad ära läksid ja möödusid poodiumist ja nägid mind ka, siis see mees ütles mulle aitäh eesti keeles ja see oli nii armas, sest mul läheks küll meelest ma arvan eriti kui seda oleks raske hääldada nagu neil oli. Aga jah see oli ikka nii tore, et ta nagu meeles pidas selle ja üldse sellised kliendid olid mu lemmikud, kes uurisid, et kus ma pärit olen või kuidas minu keeles mõni sõna on. Ma ise olin samuti selline uudishimulik, kui tulid inglased või ukrainalased, sest prantsuse keeles ma ei oleks osanud midagi nii küsida haha või siis ma poleks lic vastusest aru saanud. Selle üle oli mul ka nii hea meel, et mitmed inglise ja usa pered kiitsid mu inglise keelt. Muidu kodus olles ma ei tunne üldse, et ma mingi väga hea oleks, aga seal ma nagu tundsin, et inglise keel on mu kodu keel haha, aga jh nii tore on saada kiita sellistelt inimestel, kelllel on inglise keel emakeel. Võibolla ma tundusin neile sellepärast ka seal hea, et paljud prantslased absul ei oska inglise keelt. Eriti jäi mulle üks usa pere meelde, seal oli üks hästi meeldiv naine, kes ütles, mul on väga hea inglise keel, et kust osariigist ma pärit olen ja siis ütlesin kah, et ma olen tegelikult hoopis Eestist ja üldse tal oli selline huvitunud pilk, pilgust on väga hästi aru saada, kas inimesed viitsivad suga rääkida või ei. Vahepeal oligi nii kahju sellest, et ma ei saanud inimestega rääkima jääda, vaid pidin ruttu poodiumile tagasi tormama, sest räige rahvas oli kogu aeg.
Sarahil oli day off, sest tal tuli peika Iirimaalt külla ja siis mingi aeg nad tulid restoranist ka läbi, sest ta tahtis Stevenile näidata, kus ta töötab ja mind ja Stevenit ka tuttavaks teha ja siis Steven ütles mulle, et nice to meet you, sest Sarah talle minust rääkinud ja kui Pariisis käisime, siis nad tegid videokõne ja Sarah näitas mind ka ja siis ütlesime nagu üksteisele tere.
Pärast kui imaginationsi läksin, siis mingi tume kutt jõllitas mind täiega. Pöörasin siis pilgu eemale ja pärast kui riided olin ära vahetanud ja õue läksin, siis ta oli õues ja hakkas muga rääkima. Ütles mulle alguses prantuse keeles "Tu es belle" ja siis ma ei osanud talle selle peale midagi pmt öelda ja ta sai aru, et ma räägin inglise keelt ja siis küsis oma töökaaslastelt, et kuidas on inglise keeles ilus ja siis ütles lambist, et ta on mu järgi hull. See oli jumala õudne haha, sest ma pole kunagi seda inimest näinudki. Ilmselt see mis ta ütles, on mingi väljend, mis ta kunagi õppinud on, aga see kõlas jumala creepylt. Siis lihtsalt lehvitasin ja jalutasin minema :D:D:D:D
Kolmapäev 1.08.18
Tööpäev. Sellel päeval oli mitmeid vene keelt kõnelevaid peresid. Vahepeal ma arvasin, et pered, kes vene keelt rääkisid, et nad on pärit venemaalt ja siis küsisin ka, et kas olete pärit Venemaalt ja siis nad ütlesid, et ei, nad on Ukrainast ja siis mõtlesin, et minu see küsimus võis siis nende jaoks suht solvav olla ja siis üritasin rohkem nii mitte küsida, aga mõni kord tuli ikkagi kogemata ette. Üldse nii kui vene pere tuli, siis üritasin vene keeles rääkida, aga vahepeal tuli lambist mingi prantsuse sõna sisse. Üldiselt siuksed hetked üllatasidki mind kõige rohkem, et kui mul vupsas inglise keele asemel hoopis prantsuse sõna sekka või ma hakkasin mõtlema, kuidas inglise keeles mingi sõna on, sest kasutasin teatud sõna kogu aeg prantsuse keeles. Üheks selliseks sõnaks oli "chaud" ehk soe. Pidime seda kogu aeg kõva häälega ütlema, kui köögi alasse sisenesime, sest kõigil olid nii tohutu suured kandikud, et mingit õnnetust ei juhtuks. Siis samal päeval olin ühe Charliega tööl. Ta oli selline kiilakas, mingi 34-aastane ja väga sõbralik. Ta oli selline inimene, kes on hästi palju maailmas ringi reisinud ja et ta täiega hindab selliseid kogemusi jne. Pärast "J'ai préparé les tableaux" ehk siis valmistasin laudu ette. Igal pool oli väga palju inimesi ja siis see Charlie station (igal ettekandjal oli oma area e station) oli ka hästi hõivatud nii, et ta ei jõudnud ise laudu korda teha ja siis läksin appi ja siis ta tahtis mulle pärast münte anda, mis ta tipiks oli saanud, selle eest, et ma teda aitasin ja siis ütlesin ka, et ma ei soovi, et ma teen seda hea meelega. Sellel päeval oli esimene soome pere, keda ma nägin. Õhtul Sarah kirjutas mulle, et mis ma homme teen, et tema peab tööl olema, aga Steven läheb parki, et kas ma tahan talle seltsi minna. Ütlesingi, et mul pole veel mingit plaani, aga et võin küll minna.
Selle musta kutiga me poleerisime close'i aeg klaase. Ta oli täiega tore, kogu aeg hästi lõbus ja siis viskas käppa. Ta ei rääkinud inglise keelt ja siis ma oma ülihea pr keelega ürtasin juttu rääkida ja teda mõista haha, aga jah oma rõõmsameelsuse pärast oli ta üks mu lemmikuid.
Neljapäev 2.08.18
Mingi ühe aeg sain Sarahiga imaginationsis kokku, sest Steven läks kuumaõhupalliga sõitma ja meil oli vaja panga dokumendid ära viia. Imagi teisel korrusel olid väiksed kontorid, mis tegelesid nt inimeste raha asjadega. Näiteks Disneys oli nii, et kui sa selle navigo passi ostad, siis Disneyland katab 80% kinni. Seega kui ma ostsin omale nädala pileti, siis pidin tsekiga kontori minema ja ühe lehe ära täitma ja selle kuskile postkasti panema. Agaaaa selle asja juures mulle üldse ei meeldinud see, et nendes kontorites, ma käisin kahes, kus ühes kontoris üks inimene ei rääkinud inglise keelt mitte ühte sõna ka, aga ma ei saagi sellest aru, et see on suht selline rahvusvaheline paik, kus peaksid tegelikult töötama sellised inimesed, kes räägivad inglise keelt ka, mitte perfektselt, aga natukene ikka. Siis lõpuks üritasingi käte ja jalgadega seletada, mis probleem mul on. Saatsin neile enda panga info nagu ise ümber kirjutatult, aga neile ei sobinud see, sest nad tahtsid sellist, mis on nagu panga poolt ära ka kinnitatud jms.
Kui kontoris ära käisime, siis Sarah läks tööle ja mina parki. Ootasin mingi 15 minutit ja siis saingi Steveniga kokku. Algul ma ei saanud mittttte midagi aru, mis ta räägib, sest ma pole kunagi muidu iiri aksenti sellisena kuulnud (Sarah räägib nagu hoopis teistmoodi, et tema puhul ma sain aru või siis lihtsalt ära harjunud). Pärast juba hakkasin aru ka saama ja siis ütlesin ka, et algul ei mõistnud üldse, mis sa räägid ahha. See oli nii naljakas, et me nägime pmt esimest korda elus ja me olime ka nagu mingid vanad semud. Nagu reaalselt kordagi polnud siuke kohatu ega ebamugav. Läksime ühele mountain atraktsioonile, kus ma eelmine kord ka ootasin ja siis lambist pandi kinni see ja no see kord oli ka nii, et ootasime reaalselt mingi 50 minutit ja siis olime peaaegu jõudnud lõppu ja siis tuli kõlaritest mingi info ja saadeti kõik minema. Oiii kui pettunud ma olin, mõtlesin, et sinna ma küll enam kunagi ei lähe, et teist korda juba sama teema.
Seiklesime igal pool ringi ja siis ta ostis oma õdedele ja vennale väiksed suveniirid kaasa. Jõhker ikka, kui kallid need lambi tilulilud on. Mingi aeg läksime New york Sandwichi sööma. Saime pitsa, crepi, friikad ja fanta 9 euriga, mis oli seal suht ok, sest ma sain selle Disney kaardiga 30% soodsamalt igal pool välja arvatud billys, sest seal oli alkohol. Ma polnud seal ammu nii head rämpstoitu saanud, need friikad olid niii head, paremad isegi kui hessi omad. Istusime seal mingi aeg, siis Steven läks suitsu tegema ja siis ma tegin samal ajal Mannuga videokõne. Pärast Sarah kirjutas, et ta saab varem ära ehk siis mingi 9 aeg, muidu oleks töö lõppenud 10.
Kui Sarah vabaks sai, siis läksime lossi ette sinna platsile, sest seal algas kell 11 ilutulestiku ja nagu filmi show. Platsil pidi hästi vara kohal olema, et hea koht saada. Meil oli päris hea koht, sest meie ees oli nagu väike saareke, see on selline kõrgem platvorm, aga seal ei ole kedagi ja seega on hea, sest inimeste pead ei jää ette. Tavaliselt seal ongi nii, et kui sa inimeste taha saad, siis kõik isad võtavad oma lapsed kukile jne ja siis ei näe pmt midagi. Aga jah see show oli nii võimas, pmt lossile olid kuvatud kõik Disney multikad, show kestis umbes mingi 20 minutit ja siis terve see Disneyland kõlas nendest multika lauludest jne. Väga-väga võimas ja mul oli terve aeg kananahk. See oligi selline asi, mida Disneys olles kindlasti peaks nägema.
23.30 läksime Billysse, mis oli siis selline baari moodi kohake, aga seal sai üleval korrusel süüa ka, kui tarvis. Istusime välja ja siis saime algusest teise laua. Ma võtsin mojito ja teised õlled. Pole ammu nii head mojitot saanud. Sees käis mingi kontsert, ilmselt see koht on omale palkanud mingi bändi, kes iga õhtu seal mängiks. Istusime lauas ja siis mingil hetkel üks tüdruk tuli meie juurde tagant lauast ja küsis Stevenilt, et kas ta on gay, et tal on seal lauas üks gays poiss ja siis Sarah vaatas sellele tüdrukule otsa ja ütles, et ta on Steveni tüdruksõber :D:D:D:D Stevenil oli terve aeg nii piinlik pärast hahaha. Rääkisime juttu ja viskasime nalja ja siis mingi aeg jäime veicc drunk ka haha ja siis minu buss läks 00.30 ja siis nad otsustasid, et tulevad ka minuga, sest nende see rong läks ära 00.00 aeg. Ja mis kõige naljakam, Steven tahtis Sarahiga nii väga jala koju minna, aga Sarah sai natukene kurjemaks, sest kell oli öö ja ühel neist oli aku täiesti tühi ja teisel oli 6%. Kui minu peatus La Boiserie tuli, siis nad tulid ka lõpuks bussi pealt maha, sest Steven terve tee väsitas Sarahi, et lähme jala lähme jala. Räigelt naersime seal kolmekesi ja siis ütlesin ka Sarahile, et ma mäletan, et mingi aeg tuleb otse sõita ja vahepeal paremale ja vasakule ja siis Sarah lasi ka, et "Thank you Meriliis" ja siis naersimegi, sest minu sellest jutust oli "räigelt kasu" haha. Siis tegime need head aega põsemusid ära ja ma läksin koju.
Ootasime mingi 40 min atraktsiooni järjekorras siis
Pärast kui Sarahi ootasime, siis tegime photoshoodi ja kui kopa ette viskas, siis istusime lihtsalt tee äärde maha. Steven sai ühelt perelt ülesande neist pilti kh teha.
Ma nagu alakas mdr (lol)
Reede 3.08.18
Hommikul käisin uurimas, et millal ma check outi saan järgmine nädal teha, et mul on vaja kindlasti õhtul ära minna. Reception oli avatud ka 11-18.45, aga mul oli töö täpselt 11-19 seega ma olin juba jälle paanikas, et mis saab. Maksin juuli rendi ära, mis oli mingi 190 euri. Ülejäänud pidin viimasel päeval ära maksma.
Umbes 12 läksin metroole, et saada Pariisi. Teadsin, et pean Chatelet peatuses maha minema. Pidime Kamilyga Pariisis kokku saama, sest ta oli oma tädile külla läinud, kes elas seal lähedal. Hakkasin siis metrooga sõitma ja vaatasin, et okei mul pole levi. Panin terve tee pmt telo kogu aeg lennureziimi peale ja võtsin ära ja no mitte midagi. Levi ei tulnudki tagasi... Ma olin jumala paanikas. Mingi 40 minutit sõitsin äkki ja siis oligi minu peatus. Läksin maha, aga seal ei ole nii, et tuled nüüd ühest avast maa peale välja vaid seal on päris palju neid avasid, mis viivad igale poole. Läksin siis esimesest suvakast avast üles. Ma olin täiega segaduses ja siis läksin esimesse kohvikusse, et saada wifisse. Küsisin siis ühe naise käest wifi parooli, ta hakkas mulle andma ja siis mingi mees, kes paistis olevat nagu mingi boss seal ütles, et ma pean midagi ostma, kui tahan wifit saada... Okei, ostsin siis ühe mullivee, mis maksis 4.50. Pole vist kunagi ühe veetopsi eest nii palju maksnud. Läksin siis õue istuma ja siis see mees tuli minu juurde ja ütles, et kui istuda tahan siis sellel veel on teine hind ja siis ma olin mõttes jumala kuri. Sest mul praegu suuremaid probleeme, kui see, et kas ma võin siin nüüd istuda või ei. Siis mul hakkasid lihtsalt pisarad voolama ja ta küsis, et mis lahti ja kui mul pisarad voolama hakkavad siis mul on nii raske rääkida. Siis ta silitas mu selga ja küsis ka, et mis juhtus, et kas kõik on hästi ja siis ütlesingi, et mul ei ole levi ja ma olen eksinud, et mu sõber tuleb mulle varsti järgi. Istusin seal ja siis tegin empsiga fb-s videokõne, et äkki saab issile helistada, et ta tele2 helistaks ja uuriks mis viga. Aga siis tuligi välja, et oligi mingi viga rahvusvaheliste kõnedega jne. Okei.. jagasin siis fb-s Kamilyle enda asukohta, esimene kord kui sellest locationsist tõeliselt kasu oli ja ma mõtlesin ka, et mida ma ilma selleta oleks teinud. Siis Kamily otsis mu üles, aga tal läks ka mingi pool h vms.
Jalutasime siis Burger Kingsi ja siis Kamily polnud mind varem nii kurvana näinud, mul oli räigelt mingi ära nutetud nägu ka haha ja siis ütles ka dont be sad jne, aga mul läks suht ruttu see õnneks üle. Sõime mingi tunnike ja siis vana võttis jälle oma kalaburgeri, siis mingi aeg läksime Louvre muuseumi. Ma poleks arvanudki, et see nii suur on. Käisime ringi ja siis Kamily jälle rääkis nii kõva häälega, neil on seal kombeks sõpradega snapis nagu neid helisalvestusi saata ja siis vana räägib midagi ja siis naerab üksi nii kõvasti ja see on nii naljakas haha ja siis ma vahepeal ütlesin ka, et ole vaiksemalt ja siis tal oli mingi 30% akut ja siis kui metrooga kuskile sõitsime, siis vana vaatas kogu aeg igast videoid ja siis ma lasin, et hoia oma akut jne haha. See oli naljakas, et ta näitas mulle mingeid prantsuse keelseid videoid, kus olid mingid naljad, millest ma ei saanud mitte midagi aru ja siis ta üksi naeris :D:D:D:D Siis mingi aeg olime selle Mona Lisa maali juures (ma mõtlesin, et see on palju suurem, seal ees oli mingi rämeee rahva mass kh ja siis mingi hiinlane toksis nagu Kamilyle õla peale, et ta natuke kõrvale tuleks ja siis ühest hiinlasest tegi teine hiinlane pilti ja siis Kamily seisis selle fotograafist hiinlase kõrval ja tegi ise ka enda teloga sellest teisest hiinlasest pilti ja siis pärast näitas seda talle ja ütles, et oh my chinese friend. See oli nii naljakas, sest ta on kogu aeg kõigiga räige sõber :D:D:D:D Vahepeal käisime kuskil väikses toidupoes ja siis tuttavad laulud tulid ja siis me laulsime ja lollitasime jälle. Päeval, kui shoppamas ka korra käisime, siis oli jälle see nii naljakas, et vana proovib igast aksessuaare ja lollitab ja siis proovisimegi igast meeste mütse ja prille haha.
8 aeg sõitsime Val D'Europe ja siis pidime seal Sarahiga kokku saama. Kamily polnud teda varem näinud. Ootasime Sarahi mingi 10 minutit ja siis terve selle aja tantsisime ja laulsime rongijaama ees :D:D:D:D Kui Sarah tuli siis ostsime Mcflurryt ja läksime õue istuma. Sellel õhtul oli niiiiiiii mõnus temp. Ei olnud külm ja ei olnud palav, täpselt siuke paras. Nii Sarah kui ka Kamily ütlesid, et nad tahavad kindlasti tulla järgmine aasta Eestisse ja siis Sarah vaatas lennupileti hindasid ka ja siis ütles, et 40 euri oli ots, mis on väga okei hind.
21.48 bussiga läksin siis koju ja see pidi olema viimane päev, kui meie Kamilyga üksteist üldse nägime. Kallistasime ja siis tegime seda käe tervituse asja ja siis see kallistus oli nii tugev, polnud ammu kellegilt seal nii tugevat kallistust saanud. Üldse see oli nii tore, et Kamily oli reaalselt nagu vend. Ja siis ta ütles ka, et ta muutub nii kurvaks ja siis ma ütlesin talle, et don't be sad, aga ma ise muutusin ka, sest nii kahju oli mõelda, et seda inimesest ma vb ei näe enam mitte kunagi või kui reaalselt külla tuleb, et ainult siis.
See oli ka mingi vaatamisväärsus, aga ma ei saanud väga aru, sest minu arust oli lambi kõrge ehitis.
Raske oli koos pilti teha, sest ta kogu aeg taidles ringi haha
Et siis, kuidas mina Kamilyst tegin püramiidi katsumise pilti.
Ja kuidas tema minust tegi selle pildi ... haha
Et siis Kamily uus chinese friend
Laupäev 4.08.18
Tööpäev. Sellel päeval käis mitu vene keelt kõnelevat pere ja üks soome pere. See oli esimene päev, kui ma olin tööl 11-st. Rääkisin oma managerile ka, et mul on selline probleem, et mul on vaja kolmapäev varem ära saada, et kas on kuidagi võimalik, et ma tuleks näiteks kaks tundi varem tööle ja ta oli sellega nõus. Kuna ma varem polnud openi aeg tööl olnud, siis ma ei teadnudki, et "Jack Sparrow" käib seal iga hommik inimestega juttu rääkimas ja pilte tegemas. Käibki reaalselt lauast lauda ja räägib juttu. Oskab vist mingi 5 keelt ja näeb väga sarnane välja ja üldse see kehakeel on täpselt sama, aga jah eks see on õppimise asi.
Seal on kombeks, et kõik küsivad kogu aeg, et kes kaua täna tööl on ja siis see üks Hassan (ka tumedanahaline) küsis mult ja siis ütlesin, et ma olen 7ni ja siis küsis mult, et kas ma parki tahan minna ja siis ma ütlesin, et ma pidin 8 aeg Sarahiga kokku saama, aga et ta võib ka meiega tulla ja siis ta oli nõus. Muidu ta pidi 8ni tööl olema, aga lõpuks oli 7ni. Viimased päevad oli nii, et tööl oli kogu aeg liiga palju inimesi ehk siis mitmetele pakuti kogu aeg, et kas keegi tahab varem ära minna, seega mitmed kasutasid seda võimalust, aga mina mitte.
Siis läksime Imaginationsi ja vahetasime riided ära ja siis saime seal ees kokku ja läksime Disney Studio parki. Aga jah tore oli, rääkisime juttu ja proovisin prantsuse keelt ja ma arvasin, et ta täiega korralik ja siuke, aga tegelt vanal on veic jamad kaelas. Pmt sõidab lubadeta ringi, sest tal on ära need võetud, kuna on liiga palju kordi kiirust ületaud ja mdea mis tal veel on, aga pmt ta advokaat soovitas tal hakata nagu Disney jaoks tööle, et mainet parandada vms. Ma ei julgeks elusees nii ringi sõita, tal oli veel mingi 4 kuud jäänud, et uuesti load saaks. Siis ta ütles ka, et ta on moslem ja siuke veits halb, et paneb pidu ja joob haha. Siis rääkisime üldse nagu moslemitest, ütles ka, et neid on nii palju erinevaid, aga et inimesed panevad nendega ühte patta, kes pmt massikaid korraldavad. Ta ütles, et meil on tööl 4 gayd. See on tore, et ta on täiega rõõmsameelne ja sõbralik ja tööl oli ka minu vastu nii lahke, et pakkus kogu aeg abi ja viskasime kilde jne.
Siis mingi aeg tuligi Sarah koos ühe sõbrannaga. Sarah rääkis, kuidas tal on mingi väga nõme toanaaber. Näiteks, kui Sarahil peika tuli, siis nad võtsid hotelli, aga et ta oli koju ostnud toidu valmis, et kui tagasi tuleb, siis ei pea midagi uuesti ostma. Pmt see toanaaber oli tal enamus pakendeid avanud ja tavaliselt on nii, et kui sa ei taha, et teine märkaks, et oled võtnud, siis võtadki mingi ühe tüki vms, aga vana oli reaalselt nii nt juustu söönud, et 10st oli 3 viilu alles. Üldse see toanaaber pidi täiega ülbe ja laisk ja ebameeldiv olema, prantslane kh. Pärast Hassan läks ära ja siis Sarahil tuli üks mingi mehhiko sõbranna Sofia. Sofia ja see teine sõbranna jäid seda ilutulestiku show'd vaatama ja meie Sarahiga läksime Billysse. Saime jälle sama laua selle teise. Võtsin jälle mojito ja tema õlle. Istusime seal, rääkisime reaalselt kõigest ja see nii imelik, aga me oleks nagu vanad sõbrannad, kes ei ole väga ammu näinud. Hiljem tulid teised ka Sofia, see sõbranna ja siis üks poiss, kes oli ka minu meelest gay ja siis mingi prantslasest tüdruk veel, kes oli väga tore. Tantsisime seal mingi aeg ja siis teistel tuli mõte, et lähme järve äärde peole. Ma ei teadnud, mis see tähendab, aga see kõlas üpris pullina. Mul oli räige dilemma. Neil tuli see mõte mingi poole 1 aeg, aga minu see residents suleti kell 2. Seega ma kas oleks jäänud Sarahi residentsi või kuidagi koju läinud.
Hakkasime siis jalutama sinna järve äärde. Mingi 15 minutit jalutasime. See mehhiko tüdruk kolis mingi 3 aastat tagasi Prantsusmaale. Kuna perel olid siin paremad töösaamise võimalused jne. Mehhikos käis ta inglise keelses koolis ja seega rääkis ta väga korralikku inglise keelt. Rääkis ka, et nüüd on tal prantsuse kodakondsus, et kui oma kodumaale läheb, et siis ta on nagu tavaline turist. Ta rääkis, et neil on seal mingi trumpi need mis need ongi, kus sees on kommid ja siis lööd kurikaga ja siis kui see katki läheb, siis kukuvad kommid välja, et see on selleprst kuna kõik vihkavad sea trumpi.
Siis ta rääkis, et mehhikos ta ei sõida mitte kunagi ühistranspordiga, sest seal on see nii ohtlik. Pmt sellega sõidavad vägavägaväga vaesed, kuna see on nii ohtlik, et pmt inimesed tulevad bussi ja siis öeldakse, et anna oma asjad või saad rape'i.
Mingi aeg jõudsime järve äärde. Seal oli suht pime ja päris creepy oli. Väiksed nagu noorte panded olid ja seal pidigi nii olema, et kõik tulevad kokku ja räägivad juttu ja panevad mussi jne.. Olime mingi 5 minutit olnud äkki ja siis mõtlesin, et peaks koju minema, et ma veel jõuaks, sest kodus on parem ärgata. Ütlesin teistele, et ma lähen bussipeatusesse, et nad ei pea mind saatma, aga siis ikkagi Sarah ütles, et saadavad Sofia ja selle ühe prantslasega ära, et ma üksi ei läheks, et veic ohtlik. Olime suurema tee äärde jõudnud ja siis nägime, et mingi buss möödus ja minu see nr 34 oli ja siis jooksime elu eest järgi, et ta bussipeatuses mind ootaks. Kõik jooksime, see hetk oli nagu kuskilt filmist, kus väiksed lapsed kõik jooksevad bussile ja vehivad. Mingi 1.50 jõudsin residentsi (seal on alati nii, et sisenedes ja väljudes peab oma seda disney kaarti näitama).
See Sophia teloga tehtud huji ja tal ilmselt vale kuupäev appi jäänud
Pühapäev 5.08.18
Tööpäev. Charlie küsis, et kas tahan Pariisi minna ja siis mõtlesin, et küsin igaksjuhuks Sarahilt ka, et kas ta tahab ka kaasa tulla, siis algul ta oli nõus ja siis pärast hakkas kahtlema, et siis ta peaks varem ära küsima ja niigi see nädal ta väga tööl ei käinud ja siis küsisin Camillalt, kes on ka seater, et kas äkki tema tahab tulla ja ta oli nõus. Peale tööd sõitsime siis Pariisi kolmekesi. Väga tore jutuajamine oli. See ongi nii huvitav näha inimesi ka väljaspool tööd, et miuksed nad väljaspool tööd on. Käisime Notre dame de Parisi uuesti vaatamas ja tegime turisti pilte haha ja siis jalutasime seal Seine'i jõe ääres ja see oli nii tore, kuidas inimesed olid oma tekikestega seal ääres ja jõid veini pokaalidest ja sõid oma snäkke. Camilla ütles ka, et nii hea mõte, et tulime, et muidu neil on see, et nad on selle kõigega nii harjunud, aga mina olin kõigest nii vaimustuses, et neile oli ka see nagu uus vms. Siis käisime bastille platsil ja siis otsisime ühte restorani, kus võtta üks tõeline prantsuse õhtusöök. Jõime kolmekesi siis veini ja sõime oma toite. See oli vist mu elu kõige kallim õhtusöök. Mul läks mingi 32 euri vist, mis minu jaoks on palju, sest ma harjunud, et mul läheb alati nii vähe haha. Istusimegi paar tundi ja rääkisime juttu ja päris põnev oli isegi, kartsin jälle, et on siuke kohatu, aga tegelikult polnud absul. Mingi aeg oli juba pimedamaks läinud ja siis jalutasime üle ühe silla ja siis üks tüdruk laulis seal ja see oli nii ilus, terve see linn kajas. Tahaks et kõik, kes mu blogi loevad, et oleks sellel hetkel seal olnud, sest see oli niii ilus. Pärast läksime parkimismajja ja siis me ei saanud sealt välja ka, sest see mingi aparaat pani täiega segast ja siis mingi pool h läks raisku. Pärast nad viisid mu koju ära ka. Ja siis ma olingi nii tänulik neile, et nad viitsisid mulle neid kohti näidata ja Charlie ei küsinud meilt kummaltki raha ka, sest ta ütles, et ta on õnnelik juba seltsi üle, et see on tema tänu nagu meile. Kuigi nad viisid mu koju ehk siis mingi 40 minuti kaugusele tagasi. Mingi 1.30 vms jõudsin koju. Samal päeval sain teada, et shisha on vessu, mõtlesin algul, et see mingi narks haha.
Esmaspäev 6.08.18
Tööpäev. Läksime tööle siis ja kui selle tahvli ette sinna jõudsime, siis ma olin jumala shokeeritud, et misasja ma olen täna ettekandja, et äkki on midagi valesti kirjutatud, sest mul oli 3 viimast päeva jäänud. Alguses olin seater mingi tund aega. Mul oli mingi selline pere, kus mees rääkis inglise, prantsuse ja vene keelt ja siis rääkisimegi kolmes keeles haha. Siis mul oli mingi inglise pere, kes küsis, et kust ma pärit olen ja siis nad küsisid, et kuidas on thank u eesti keeles ja siis ütlesin aitäh ja siis jagasin neile menüüd ära ja siis pereisa ütles aitäh, see oli nii tore haha. Kell 12 viis Dimitri, kes oli üks manager, mu minu stationi. Mulle anti 3 lauda, kuhu pandi sellised pered, kes rääkisid inglise keelt. Mul oli kahene, neljane ja kaheksane laud. Pmt töö nägi nii välja, et kõigepealt seletasin menüü ära, küsisin, et kas neil on magic pass ( see oli nt nagu hotelli poolt antud kaart, millega sai lõuna- või õhtusööke) ja siis kontrollisin selle nagu arvutis ära, et mitu tasuta menüüd neil on vms, siis küsisin, et kas saan neile midagi juua pakkuda. Tõin joogid lauda, kookose ja maisi saia ja siis ühe tsilli mango chatle ka ja siis võtsin neilt tellimuse. Tellimused võetud, läksin arvutisse ja valisin nende toidud, arvuti kõik toidud olid prantsuse keeles, aga kuna ma toite jne õppinud, siis kui vähemalt üks sõna tuttav oli siis sain ära valida. Siis valisingi, et nt Eelroog- lauda tuua kohe, pearoog- hiljem, magustoit- hiljem. Siis kui eelroa olin ära viinud, siis vahepeal pidin nagu piiluma, et kui neil hakkab otsa saama, et siis lähen arvutisse ja märgin, et selle pearoa võib nüüd valmis panna. Võtsin siis nõud ja viisin kööki ja köögist tulles tulin pearoaga jne... Aga need kandikud, mdea kas ma varem olen siin kirjutanud või ei, need on ikka niiii suured ja väga rasked. Pole kunagi nii suuri kandikuid näinud haha. Vahepeal kui olin kandiku täiega täis pannud ja tõstsin, siis võttis käe korralikult värisema. Toetasin ühe käega alt ja teise poolega toetasin õlaga. Siis kui kööki kõndisin pidin karjuma chaud. Aga jah ma tundsin ennast nii hästi, ma olin hästi selline rõõmsameelne. Olin selline nagu ma tahan, et üks kleinditeenindaja minuga käituks. Mulle niii meeldis see ettekandja töö, väga väsitav oli, aga ikkagi nii hea kogemus. Pärast ütlesin ka Dimitrile, et kui raha elus ei loeks, siis see oleks mu dream job. Ma olin nii üllatunud sellessuhtes ka, et ma sain ainult kiidusõnu selle positiivsuse, rõõmsameelsuse eest ja et ma oleks nagu varem ettekandja olnud, et tean, kuidas on viisakas küsida ja mida öelda jne, et ta oli väga üllatunud. Nii tore ikka, see tegi mu tuju nii heaks. Siis mul tuli see meelde, kuidas näiteks Ingeril oli esimestel päevadel (iga päev oldi erineva inimesega erinevas stationis) üks töötaja, kes teda vaatas, oli käinud managerile ütlemas, et ta ei sobi ettekandjaks. Pierreil oli sama lugu, et tema kohta öeldi, et ta on liiga aeglane. Ma alati arvanud, et ma siuke ettekandja tüüpi, et ma hästi siuke kiire :D Peale tööd sõitsime bussiga imaginationsisse ja siis Camilla küsis, et mis ma teen ja siis ütlesin, et ma ei teagi ja siis küsis, et kas tahan parki minna ja siis ütesin, et võime ja siis küsisime ühe teise tüdruku käest ka, et kas ta tahab ka tulla, ma ei mäleta ta nime mingi Shyan vms. Käisime ekstreemsetel atraktsioonidel ja siis ühes kohas läksime fast passi alt (pmt on tavapilet ja siis fast pass, mis on palju kallim, aga on lühem järjekord), küsisime ühelt töötajalt, et me ka cast member, et kas me võime minna D:D::D:D:D Siis saingi seal mountainsi atraktioonil ka ära käia, kus ma käinud polnud, aga olin kaks korda oodanud. Mingi 9 aeg läksid nad metroole ja siis ma jäin parki. Istusin lihtsalt essale pingile maha, sest ma ei viitsinud koju minna :D:D:D Lõpuks olingi seal pingil mingi poolteist tundi istunud ja lihtsalt kogu sellele ajale mõelnud, mis ma Disneys olin olnud. See oli nii mõnus hetk, sest mul polnud mitte kuskile nagu kiiret ja polnud ammu oma mõtteidki mõelnud :D
Peale atraktsiooni sai osta pildi endast ja siis ühe hind oli mingi 16 euki niiet suht röövimine
Teisipäev 7.08.18
Tööpäev. Hommikul olin täiega kurb. Mul oli jälle kell 11 töö ja siis läksin varem bussile, sest pidin Kamilyga veel kokku saama. Olin Eestist enda lemmiksokolaade 5 tk kaasa võtnud. Need Kalevi mustika valge sokolaadi omad. Tahtsin ühe Pariisis Kamilyle anda, aga tal ei olnud seda kuskile panna ja siis panin kotti tagasi ja pärast unustasin talle anda ka selle. Siis kirjutasin, et ta sokolaad jäi minu kotti ja siis leppisime kokku, et saame veel korra kokku. Ta kinkis mulle tassi, niiii armas. Kõndisime imaginationsi poole ja siis lasime mingil naisel viimase pildi teha. Imagis tegime kalli ära ja siis selle käe teema mis me teeme. Nii kahju oli ikka.
Pärast läksin tööle ja siis vaatasin, et mul oli jälle station pandud 5B. Alguses olin poodiumil ja siis viisin inimesi jälle lauda ja siis ühe tseki peal oli kirjas gateau mickey. See pere oli Julieni stationsist ja siis viisin tseki Julienile ja siis vaatas mulle nii tüdinud näoga otsa ja ütles, et fuck u gateaux mickey haha. (pmt see oli siis sünnipäeva kook, et kui kellegil sünnipäev on, siis üks töötaja korjab tööötajaid juurde ja siis minnakse ja lauldakse üheskoos, aga see on selleprst nõme, et kuna on niigi kiire, siis see võtab omakorda nii palju aega ära, selleprst see kellelegi ei meeldi)
Sellel päeval olin ühe Nicolasega (tegelt talle öeldigi Nicola). Ta on 15 aastat töötanud Disney heaks ja siis küsisin, et mis on tema kõige suurem tipp, mis ta kunagi saanud on ja siis ütles, et hotellis töötades mingi mees andis 500 euri. Mõtlesin, et kas päevaga nagu kokku vmisasja ja siis ütles, et nagu saigi ühelt inimeselt, päris hull ikka. Ütles ka, et ta on nii osav, et kuna ta nii kaua seal töötanud, et siis ta teab juba vastust enne kui kliendid midagi küsidagi jõuavad.
Olin jälle suht tubli, aga see mulle ei meeldinud, et sellel päeval mul olidki ainult mingi hispaania pered ja nad on ka siuksed, et ajavad oma jonni, et tahavad, et nendega siin hispaania keeles räägitaks, siis korra üritasin rääkida ja siis mingi mees naeris mu üle. Peale seda see laud mulle ei meeldinud enam. Mõnesmõttes ma ei sobi ka ettekandjaks, sest mul see komme, et käitun nii nagu teised minuga. Siis oli mingi selline laud, kus ühel naisel oli reaalselt iga asja vastu allergia. Siis Nicolas ütles ka mulle, et see on tavaline, et igal hispaanlasel on millegi vastu allergia. Mõnesmõttes mulle meeldis koos Dimitriga rohkem olla, olin palju iseseisvam, sest temaga ma pidin ise nagu proovima ja ta lihtsalt vaatas, aga Nicolasega oli nii, et ta tegi osa asju nagu minu eest ära. Samas eks see oli selleprst kh, et mul olid need hispaania pered. Mul oli ka üks pere, kus oli gateaux mickey ja siis pidime hispaania keeles laulma, ma ei teadnudki sõnu ja siis nicolas kööki minnes õpetas mulle selgeks, aga päris lihtne oli. Aa saime 10 euri kahepeal tippi ka Nicolasega ja siis ta ütles, et üldiselt see on väga haruldlane, et hisapaanlased jätavad, sest nende jaoks on Prantsusmaal palju kallim. Suht kallis restoran ka meil ikka, pmt mingi pere arve oli 280 ja tavaliselt kahe inimesed arve ongi mingi üle 100.
Peale tööd sain Sarahiga kokku. Läksime Billysse sööma ja võtsin viimast korda mojitot. Andsin talle sokolaadi ka. Pärast kui õue istuma läksime, siis olgu see nii imelik kui on, aga räige rahvas oli ja meile oli jälle see 2. laud vabaks jäänud. Pärast mingi aeg läksin vetsu ja kui tagasi tulin, siis kaks gayst sõpra olid Sarahiga rääkima hakanud. Kõrvalt lauast. Nad ütlesidki, et nad on reaalselt ainult sõbrad. Nad olid väga toredad. Küsisin, et kuidas nad aru saavad, et kes gay on ja siis nad ütlesid, et kehahoiak, et nt kuidas käsi ja jalgu hoiad. Üks tegi meile joogid välja ja siis istusime rääkisime tükk aega juttu. Ma olin Hassanile ka töö öelnud, et ta võib meiega ühineda. Siis mingi aeg Hassan kirjutas, et ta leidis ühe shisha koha (ma rääkisin talle, et mul on räme vessu nälg ja vana kogu aeg snappis, kui shishat tegi) ja siis ütles, et korjab meid peale. Läksime siis bussijaama juurde ootama ja siis kogu aeg otsisime teda nagu ja siis iga must mees oli nagu Hassan. Mõtlesime, et ta suht siuke noor (24), et vaevalt, et mingi korraliku autoga tuleb ja siis kui meie juurde jõudis oli mingi valge mercedes ja no see oli väike aga seest väga ilus. Mul oli räigelt siuke tunne nagu ma oleks filmis olnud haha. Siis sõitsime kuskil 20 minuti kaugusele vessu baari, ta ise ei olnud seal käinud seega tal polnud ka õrna aimugi, kuhu sõitsime. Sõites kuulasime djadja ja comportementi. Ma seal olles kuulasin reaalselt iga päev neid. Nüüd kuulates meenub kohe disney ja need inimesed sellega. Lasin neile I got love ka ja neile meeldis. Mingi aeg jõudsime kohale ja siis see oli nagu pitsa paar ja siis kuskilt nurgast läks alla. All oli selline sinine valgus ja siis naljaga ütlesin Sarahile ka, et loodan, et me siin rape'i ei saa haha. Ma polnud reaalselt kunagi vist nii head vessut saanud. Kõik vaatasid seal jalkat ja siis ütlesin sellele baaripidajale, et ma tahaks muusikat ja siis panigi meie jaoks haha. Rääkisime kõik reisimisest ja tööst ja üldse kommetest. See oli naljakas, kuidas Hassan rääkis, et ta käis sõpradega Tais ja siis mingil sõbral oli mitu ööd keegi toas susisenud ja siis ühel päeval leidsid, et mingi väike uss elas toas ja see oli nii naljakas, kuidas ta nii ilmekalt seda rääkis. Vana mingi aussis ka 2 aastat töötanud jne. Aga nii huvitav oli kuulata, et kuidas neil nagu elu käib, et mida nad näinud ja teinud on, et ühe õhtuga saad pmt terve eluloo teada. Hassanil oli 5 õde ja 4 venda, aga see vist mingi mustade teema. Nii huvitav nii teistmoodi.
Mingi 1.30 vms hakkasime kodu poole liikuma. Kõige pealt ta viis Sarahi koju ja siis minu. Aga vana reaalselt passib terve sõidu aeg lic telos ja paneb mussi. See kh, et tal lubegi polnud :D:D:D. Aga jah siis ütlesin kh, et it was nice to meet u ja siis kallistasime ja siis mõtlesingi, et järgmine inimene, keda ma ei näe enam mitte kunagi. 2 aeg jõudsin koju ja hakkasin pakkima, toanaabrit polnud veel ja siis läksin pessu ja siis see "torn" laul käis ja siis panin veic vihma, sest mul oli nii kahju mõelda, et ma siin omale sõpru saanud, kellega ma nii lühikese ajaga lähedaseks saanud ja et varsti me oleme kauged, et vb ei näe enam mitte kunagi jne. 4 aeg läksin magama
Sellel päeval Sarah ütles mulle nii hea lause "Tomorrow never comes, tomorrow will always be tomorrow, today is the day"
Sellest putkast ostsin kogu aeg saiakesi kaasa ja seal oli muidu täiega suur valik.
Kolmapäev 8.08.18
Ärkasin mingi 7 aeg ja panin kiiresti viimased asjad veel kokku ja siis tormasin bussi peale. Bussid käisid reaalselt kogu aeg. Läksin kella 9-ks tööle. Nicolas andis mulle ülesandeid. Mul oli nii üksik tunne, sest tavaliselt kõik tulevad 11-ks. Puhastasime mingi ühe mustanahalise Shyean vmdea mis ta oligi, temaga neid veini hoidjaid, rääkisime juttu ja no vahepeal ei saanud midagi aru, sest ta ei saanud väga inglise keelest aru ja ma pr. Aga jah kui ma rääkisin taga, siis ma sain aru, kuidas mu keeletase on ikka muutunud, ma suutsin juba lauseid teha. Ma arvan, et kui ma reaalselt kogu aeg oleks üritanud rääkida pr keeles, siis ma oleks täiega parem, aga mul oli lõpus juba suht suva :D Siis mingi aeg olin poodiumi juures ja siis mingi prantsuse pere oli minu vastas ja siis passisin seal käed puusas ja räigelt naeratasin ja noogutasin haha ja siis pärast Pierre rääkis mulle, et see naine rääkis oma lapsele, kuidas sina oled siin boss :D:D:D hahah apppi see oli nii naljakas, Pierrega räiiiigelt lihtsalt naersime, sest ma ei saanud ju enne midagi aru, lihtsalt naeratasin ja noogutasin viisakusest :D:D Viisin inimesi laudadesse ja siis mingi lõuna aeg läks suht kiireks ja siis Julia ütles, et dav sina võtad nüüd omale stationi. Ma olin väga üllatunud, sest ta pani mind sinna pmt üksi, ütles küll, et võin talt abi küsida jne, aga ma ei julgenud temalt väga midagi kunagi küsida, sest ta tahtis, et ma pr keeles räägiks ja ma ei osanud nii hästi, seega hoidsin eemale. Aa üldse restos kogu aeg ringi käies kõik töötajad küsisid koguuuu aaeeeegg "Ca va?" (pmt kuidas läheb), isegi siis kui sa olid tast mingi 10 min tagasi mööda läinud. Aga jah ma sain kokkuvõttes päris hästi hakkama, korra küsisin midagi, aga enamus asju mäletasin ja lõpus oli kõik ok ka. Kui inimesed maksid krediitkaardiga siis pidi tseki alles jätma, et pmt kui ära kaotad siis see võrdub sellega, et inimene pole maksnud ja siis ühe korra üks tüdruk leidis maast minu nimega tseki :D:D:D:D
Kell hakkas 5 saama ja mul hakkas nii kahju. See oli niii harjumatu, et tavaliselt oli Pierre selline hirmul või kurb vms, sest ta oli teenindaja, aga sellel päeval oli ta seater ja siis mingi aeg saime niisama rääkida korra ja siis ta ütles ka, et ma olen nii kurb, et see ei ole üldse minulik, et ma alati naeratan jne.. See oli nii armas, et ta juba nagu tundis mind seal nii hästi. Kui töö sai läbi, siis ütlesin Nicolasele, et it was nice to meet u jne ja siis kallistasime ja siis ütlesin, et lähen ütlen teistele ka head aega. Läksin poodiumi juurde ja siis nägin Camillat ja siis mul hakkasid pisarad lihtsalt voolama, tahtsin, et ta must selle kostüümiga ka pilti teeks. Mul oli niii kahju kõigile head aega öelda. Kõndisin siis kööki ja nägin seal ühte Mariat, kes oli ka manager ja ta oli selline vanem naine hallika peaga ja ta oli niiii tore ja siis me rääkisime ja kallitasime, Floriana oli ka. Panin kokteilileti peale 2 minu lemmikut Eesti sokolaadi (Sokolaadid võtsingi neile, et kes mulle kõige rohkem sealt meelde jäid, aga kuna töö juures olid kõik minu vastu niii sõbralikud ja head, siis mõtlesingi, et viin sinna 2 tükki. Kuigi meid oli iga päev ainult juba teenindajaid mingi üle 20). Kõik olid väga üllatunud, et kui maitsev see oli. Pärast läksin Julia kontorisse ka ja siis üritasin prantsuse keeles rääkida, et ma olen väga tänulik ja siis me kallistasime ja ta oli kogu aeg siukse tõsisime ilmega, et väga ei julgenud rääkidagi ja siis ta ütles, et "ei Meriliis, me ei jäta hüvasti, sa tuled ühel päeval veel tagasi", sest mulle nii meeldis seal ja ta ütles ka, et need halloweeni võimalused on jms. Kirjutasin siis kuskile alla ja ta lõikas mu Disney kaardilt tüki ära, et see nagu proof, et nüüd vsjo. Õues ütlesin kõigile head aega ja siis tegin viimast korda kõigiga neid põse musisi. Ingeriga jätsime ka hüvasti ja siis andsin talle eesti lipu ja ühe saatsin temaga Melaniele. Kõige kurvem oli mul töö juures Pierreiga hüvasti jätta, sest ta oli ka nii kena mu vastu. Me rääkisime igast asju üksteisega ja ta oli ka juba nagu vend vms. Ma kogu aeg näpistasin ennast, et ma rohkem nutma ei hakkaks, sest mul olid juba silmad täiega märjad jne. Mingi aeg läksin siis bussile ja tegin neid muidu rutiinseid tegevusi viimast korda. Kuna Sarahil oli vaba päev, siis ta tuli Imaginationsi, et head aega öelda. Jooksin bussi peale ja siis saime Sarahiga kokku, tal oli väike kink mulle ja mul talle sokolaad. Mul oli päris kiire ja siis jätsime hüvasti ja siis jalutasime laiali ja siis ütlesime üksteisele hõisates Love u. See oli nii nunnu. Ja siis sõitsin koju ja kuulasin comportementi. Nüüd iga kord seda ja djadjat kuulates tuleb mulle esimesena meelde need kõik hetked seal. Niiii hea kogemus!!!
Keele praktika osas arvan, et nii õpib kordades rohkem, kui kuskil koolis. Niiet kui keelt selgeks tahad saada, siis tasub lihtsalt sellisesse ühiskonda minna, kus sa ilma lihtsalt ei saa. See on kindlasti palju tõhusam, kui vihiku taga istudes ilma reaalse praktikata. See oli hästi tore, et üks päev oli töö juures mingi vene pere ja kuna seal keegi vene keelt pmt ei oska, siis nad kutsusid minu, et ma seletaks. Mul ei ole üldse hea vene keel, aga kuidagi moodi sain seletatud. Tööl olles oli nii ka, et paljud kliendid ütlesid mulle, et me võime inglise keeles rääkida, aga siis ma ütlesingi, et ma pean prantsuse keelt harjutama ja siis proovisin hakkama saada.
Seal olles tundsin ennast palju tänulikumana. Mul oli nii hea meel nende inimeste üle, kellega ma kohtusin. Mulle valmistasid nii paljud pisiasjad rõõmu võibolla ka sellepärast, et kõik oli nii uus ja põnev. Eriti õnnelik olen selle üle, et ma olen alati tahtnud omale geist või musta või moslemist sõpra, aga nüüd ma sain need kõik. Ma olen sellepärast soovinud, et meie ühiskonnas neid pole üldse palju ja mulle üldse ei meeldi, kuidas siin neisse suhtutakse, sest nad on täpselt samasugused inimesed nagu igaüks. Aga eks need, kes pole väga reisinud, nendel ongi kitsas silmaring ja ei lepi selliste asjadega. Seal olles rääkisin ka oma sõpradele, et meil ei ole siin üldse nii ja et inimesed vaatavad näiteks geide või mustade peale nägu krimpsus või siis lihtsalt hoiavad neist eemale.
Lisaks õppisin seal elama rohkem nagu hetkes. Õppisin nagu märkama asju, mis paistsid igapäevased. Töö juures tegin endaga nagu mingit "mängu", et iga kord kui poodiumi juurde tagasi jalutan, siis vaatan restoranis rohkem ringi ja üritan leida selliseid detaile või asju, mida ma varem pole seal tähele pannud. Hetke elamise osas üritasin võimalikult vähe telefonis olla, ikka sattus ette, aga võrreldes sellega, kui palju pilte ma tavaliselt reisil olles näiteks teen, siis see oli omakorda väike ületus. Üritasingi rohkem mäluga neid hetki salvestada, kui telefoniga. Videoid pidin siiski vahepeal tegema, sest ma tahtsin teha disney video, et oleks teistel ülevaade mu elukese või seikluste kohta. Üks hetkes elamise näide oli see, et mul oli ühel õhtul valida, kas lähen sinna järvekese juurde, millest mingi aeg kirjutasin või ei. Mul oli väga suur dilemma. Kartsin, et kui ei lähe, siis jääb painama, et mis koht see siuke oli. Minnes oleksin aga vb koju mitte jõudnud. Otsustasingi, et lähen vaatan üle, sest alati on võimalus ära minna kui ei sobigi, elu on elamiseks ja need olid mu viimased päevad seal, seega pidin igast tegevusest viimast võtma. No ragrets, et läksin. Olin 5 min, aga vähemalt nägin ära, mis koht oli.
Sarah rääkis mulle, kuidas neil on Iirimaal kombeks helistades või kodust ära minnes öelda "love you". Mulle tundus algul imelik, sest ma pole kunagi oma vanematele öelnud, et ma armastan neid. Ilmselgelt enamik inimesi teab, et nende vanemad armastavad neid või et nemad oma vanemaid ja seega nagu ei öelda või isegi ei mõelda sellele. See oli algul nii harjumatu või teistsugune, aga kui me Sarahiga rääkisime või kui praegu räägime, siis paneme alati " love you" lõppu.
Minu lemmiklauludeks said seal aya nakamura "Djadja" ja "Comportement". Kuulasin neid iga päev. Kamily ütles ka mulle mingi aeg, et mu see toanaaber oli ka talle öelnud, et ma kuulan neid lihtsalt kogu aeg :D Tahtsin oma sellele Disney emotsioonivideole ka panna need laulud sellisena nagu need tegelikult on, aga kuna autoriõigused peal jne, siis ei saanud ja pidin muu laulu panema :(
Seda postitust kirjutades oli mul kõik niii hästi meeles nagu oleks reaalselt mingi eile olnud. Parim kogemus, mida tahta ja üldse soovitan kõigil inimestel mugavustsoonist välja astuda!!!
