Inglismaa 28.11- 5.12.18

Niii. Sellest tripist on päris palju aega juba möödas, kuid nüüd võtsin end kokku, et väike postitus teha.

28.11.2018 

Läksin kell 12 lennukiga Londonisse. Lennupiletiga vedas ikka väga. Mineku otsa sain 9.99€, mis pani ikka naerma küll, sest üks kord sain isegi Viljandist Pärnusse bussipileti 8€. Seega jah Eestist Inglismaale päris hea 10 euroga saada. Algselt, kui pileteid ostsin, siis omast arust ostsin kolmapäevast pühapäevani need piletid, aga mingi kuu aega hiljem avastasin, et davai ma olen nädalaks ajaks ostnud. Aeg, millal läksin oli tegelikult suht riskyy, sest mul oli selles vahemikus hästi mahukad kodutööd, kuid tegin palju asju varem ära ning Merikese juures sain ka mõne asja ära lõpetada. Aga jah jälle panin kanti piletite ostmisega lol. Inglismaalt Eestisse pilet maksis 24.99 ehk siis tegelikult jäin kasumisse, sest ma olen varem ka vaadanud neid pileteid ning siis on ots olnud mingi 60-80 eurot. Lennujaamas pidin ühe api kaudu ostma bussipileti Merikese linna ehk siis High Wicombe-i. Seal tuli mul korra paanika, sest pidin ühe bussi peale jõudma, mis läks mingi poole tunni pärast, aga ma ei saanud algul üldse aru, kus see bussipeatus on ja kuidas see app toimis. Lõpuks sain hakkama ja sain bussipileti mingi 8£ odavamalt ehk siis mingi 16£-ga. Peale reisi tuli mul see ka meelde, et üks kursakas rääkis, kuidas lenukist ostes on see mingi bussipilet palju odavam vms. Merikese linna sõitsin mingi 3 tundi ehk siis mingi 5 aeg olin kohal. Algul oli see vastupidine liiklus nii harjumatu. Üldse kiirteede ääres oli seal täiega prügi maas, mis mind täiega häiris. Bussis istusin bussijuhi taga, et ma välja näeks ja oma peatust maha ei magaks. Kohale jõudsin, siis oli Merikest nii tore näha, sest polnud nii ammu näinud, kuigi tegelikult oli möödas ainult mingi 2 kuud, mis oli tegelikult päris kiiresti möödunud. Käisime süüa ostmas ja no poes ka nii otsustusvõimetu nagu alati. Õhtul tegime süüa ja siis plaanisime minna ta kooli mingile prallele. Pidu oli täitsa tore, aga kui võrrelda teistega, mis järgnevatel päevadel olid, siis see oli suht lamp. See oli tore, et pmt kõik tantisid ja laulsid täiega kaasa. Üldse inimesed tulid nii kergelt suhtlema, mis on täiega tore. Ainus asi, mis mulle nende pidude juures üldse ei meeldinud oli see, et kõik tüdrukud olid kogu aeg nii litsakalt riides, aga nooooh Inglismaa värk lol. Ma tundsin ennast mingi räige nunnana, kui teisi vaatasin haha. Vähemalt oli lõbus oma ümbrust vaadata. Kui bussijaama jõudsin õhtul, siis käisime korra shoppamas ka, sest mul ei olnud mingit peoriiet kaasas. Pole vist kunagi kuskile nii väheste asjadega läinud (pmt teksad, üks kampsun, üks t-särk, sokid, pesu). Ma ei ei näinud mõtet pagasi eest ka maksta, sest lihtsam on tagasitulles rohkem riideid selga panna :D Tagasitulles oligi mul mingi kaks mantlit seljas, sest see ostetud mantel ei mahtunud mul kotti ära :D:D:D Aga anywayyy jõudsime mingi 4 aeg koju ja siis Merikese üks semu tuli ka meiega ja siis tegime pizzat, sest kõht oli sellest tantsimisest nii tühjaks läinud.

29.11.2018

Järgmine päev läksin Merikesega kooli kaasa. Tal olid mingi stuudio tunnid, kus neil oli käsil mingi rühmatöö, et pidid mingi laulu tegema vmida iganes ja siis olin seal paar tundi olnud ja see laul hakkas juba päris närvidele käima haha :D Sest terve aeg nad muutsid seda jne, siis see hakkas täiega kummitama ka. Mingi aeg läksin shoppama ja minu meelest riided polnud väga palju odavamad. Vb asi selles ka, et ma ei ostagi Eestist riideid, et alati reisidelt ja siis umbes taolised ja seega ei saanud sellest vahest aru, kuigi olen kuulnud, kuidas inimesed räägivad, et Inglismaal riided odavamad jne. Aaa eelmisest õhtust see ka, et mul ei ole mitte kunagi olnud silmapõletikku ja siis mul oli üks silm täiesti punane ja väiksem ja siis üks Merikese sõber küsis ka, et kas ma mingeid aineid teinud vms, et siuke välja näen haha.

30.11.2018

Sellel päeval käisime kohalikus linnas jalutamas. See linn meenutas veic Viljandit, sest seal oli mingi oja, mis meenutas nagu Viljandi järve, mille taga on mets ja siis selja taha vaadates on majad, mis lähevad järjest kõrgemale üles. Muru oli nii roheline ja kui alguses lennukist ka välja läksin, siis oli nii mõnus siuke soojem õhk. Õues oli mingi 10-13 kraadi vms. Möllasime mingi lasteväljakul kuskil ja siis tegime jälle poetiiru. Kodus vaatasime järgmiseks päevaks ehk siis Londonisse minekuks kohti, mida külastada. Õhtul läksime peole. 

            

31.11.2018

Päeval õppisime ja käisime jalutamas ja kohalikus söögikohas söömas. Õhtul läksime algul ühte pubisse, aga see oli selliseid vanemaid inimesi täis ja mingi live oli ka, mis ei olnud üldse hea. Seega otsustasime ühte väiksemasse kohta minna, mis oli selline Cheersi suurune. Algul oli küll seal täiega igav ja siis hakkasime ise meelega tauni panema. Kõige naljakam hetk oli see, kui me istusime Merikesega ühes baari äärses ruumis ja meie ees oli post ja mingi naine äkki mingi 30 vms, hakkas selle postiga hõõruma ja siis me lihtsalt vaatasime teda ja omaette muigasime ja järsku, ma ei osanud absul arvata. Vaatasin mujale ringi ja see naine oli minu süles ja hõõrus. Merikesega lihtsalt täiega naersime ja siis ta kutsus meid pärast tantsima. See oli niiii naljakas haha, praegu kirjutades paneb ka see hetk muigama. Õues istudes tulid erinevad inimesed rääkima ja täitsa tore oli, mingi mees tuli ka Merikesega rääkima ja see oli täiesti üllatav,  et ta ei olnud selline sebiva tooniga, vaid jutust jnii oligi aru saada, et ta tahtiski lihtsalt juttu rääkida.

1.12.2018

Oli meil terve päev rahulik, käisime poes süüa ostmas. Vaatasime meeleheitel koduperenaisi ja vahepeal ma kirjutasin natuke oma kodutööd. Õhtul läksime peole ja see oli vist mu elu üks kõige ägedamaid pidusid üldse. Mingi uus klubi nimega Signature vms avati ja siis me olime varem piletid ära ostnud. Väga hull oli, niii pull. Väga väga head laulud olid ja pmt ühtegi inimest ei näinud, kes ei oleks tantsinud. Reaalselt kõik tantsisid. Kõige naljakamad hetked olid need, kus inimesed hakkasid täiega hüppama ja põrkama üksteise vastu ja siis me Merikesega tegime ka nii haha naljaga nagu kaasa. Me olime reaalselt läbimärjad. Lõpus keegi viskas rõdult jooki alla ehk siis saime veel märjemaks. Hommikul vara jõudsime koju.

2.12.2018

Ärkasime 9-st, kuigi olime maganud ainult mingi 4 tundi?. Pidime jalutama ühte bussipeatusesse, mis oli linna ääres kuskil täiega kaugel. Me täiega kartsime, et jääme maha, kuid tõstsime tempot ja mõtlesime, et proovime ikkagi kiiremini minna. Suht jahe ilm oli ka. Londoni poole sõites tegime väikse emotsioonivideo eelmisest päevast haha. Londonisse jõudsmine mingi 1 aeg ja siis käisime vaatamas kuulsamaid vaatamisväärsuseid. Jalutasime The National Gallery läbi ja seal seesolek meenutas Prantsusmaa Louvre muuseumit. Pildistasin erinevaid tänavaid ja ehitisi, sest mulle täiega meeldib neid jäädvustada. Hiljem läksime Oxford Streetile ja no seal kõndimine ajas vahepeal täitsa kettasse, sest inimesi oli vägavägavägaväga palju ja absoluutselt ei saanud kõndida. Lõpuks juba tahtsin "koju" tagasi minna. Läksime õhtuse bussiga ja jalutasime sama teed tagasi. Tagasiteel sai veel omakorda palju nalja.

3.12.2018

Olime kodused ning vaatasime meeleheitel koduperenaisi jälle. Sel ajal, kui Merike koolis oli, siis ma tegin oma kooli asju ja organiseerisin koolis ühe ürituse nimega Jõululõuna sponsorite teemat. 

4.12.2018

Teisipäeva hommikul, kui Merike kooli läks, siis mina seiklesin linna peal. Ostsin koju tulekuks mõned kommipakid kohalikust kaubanduskeskusest. Õhtul olime jälle rahulikult. Tegime süüa ja need nuudlitoidud, mis tulid, olid täiega head. Pakkisin oma asjad kokku, sest öösel ühe aeg pidin minema bussi peale, et saada lennujaama.

5.12.2018

Hommikul vara läks lennuk. Öösel sõitsin kella ühese bussiga lennujaama. Mõnesmõttes lõpuks oli Inglismaast suht kõrini. Nüüd saab öelda, et on Inglismaal käidud ja lennujaamast väljaspool, kuid see ei ole selline koht, kuhu ma hea meelega teinekord uuesti läheksin. Liiga palju inimesi, ilmad rõvedad ja kui kuskile lennata, siis pigem selisesse kohta, kus kindlalt ilusam ja mõnusam. Ilmselt asi ka aastaajas, aga jah rohkem küll tagasi ei läheks, kui siis ainult selleks, et peole minna :D

Prantsusmaa Horvaatia august 2018

Selle reisi kirjutamine läks mul kogemata meelest, sest olin nii süvenenud Disney postitusele. Seega jah pool aastat hiljem vaadates oma blogi meenus ka see. Siin ma kuupäevaliselt ei mäleta, kus millal mida, aga üldised sündmused on meeles. Meie reis algas 8.08.2018. Õigemini minu reis, sest vanemad olid hakanud varem autoga sõitma ning Mannu lendas Tallinnast Saksamaale. Sealt võtsid vanemad ta peale ning siis tulid minule järgi. Mõnesmõttes ma nii ootasin seda reisi, aga teisest küljest oli täitsa kahju minna Disneylandist ära. Kui nad mulle järgi tulid, siis ma õnnest naersin ja nutsin haha, mul see hetk nii meeles, kuidas me La Boiseriest ära sõitsime. Tore oli näha neid, sest vahepeal olin ainult videokõnes näinud. 

Esmalt sõitsime autoga Le Porgesse, kus möödusid mitmed päevad ranna ääres. Väga mõnus oli ooekanis lainete sees möllata. Mannu polnud varem ookeani ääres ujumas käinud ning nii tore oli tema neid emotsioone vaadata, kuidas ta täiega kaifis ja oli nagu väike laps haha. Me vist enamus aega ainult vees olimegi. Vahepeal olid ikka hirmsad lained. Õhtuti tegime süüa ja vaatasime tähti ja mõned korrad käisime kohalikus toidutänaval söömas. Issi käis jälle oma pikki otsi jalutamas. 

Prantsusmaal mulle kõige enam meeldis lageda taeva all magamine. Panime madratsid õue ja kuulasime mussi ja vaatasime tähti. Augustis on neid ju nii palju. Mingi tunni aja jooksul langes vähemalt 10 tähte.

Sõitsime Le Porgesse ja ma olin Disneys avastanud, et poes jogurtite osakonnas müüakse väga häid Creme Bruleesid. Maitses nagu restorani oma. Kahju, et meil siin ei müüda selliseid asju.

11 august proovisime esimest korda elus surfamist. See ei olnud kõige räigem surfamine. Selline alguse asi, et lihtsalt lased väiksemate lainetega ja proovid püsti saada. Mul tuli päris hästi välja. Kui seda lauda laenutama läksime, siis see mees seal küsis ka, et kas oleme enne surfanud ja teame kõike safety värki jne, siis me ütlesime ja jaa, aga tegelikult ei teadnud midagi väga. Ainult nii palju, kui päevitades nägime, kuidas surfikooli instruktorid noori välja õpetasid. Meile öeldi ka, et liiga madalas vees ei sõidaks, sest muidu võib uimedega liiva sisse minna ja siis võib ära tulla vms. Noooooh lasime siis paar korda ja ühel hetkel avastasime, et ühte uime ei olnud enam haha. Ma ei mäleta, kas ma saime niisama selle laua üle antud või pidime mingi 20 eurot maksma. Aga jah täiega lahe oli, aga tahaks kunagi nendes täiega võimsates lainetes lasta. Reisivideos on mõned sõidud näha ka. Mannul tuli ka välja, aga mingi aeg ta andis alla. Ühe korra tal oli korra veic paanika ka, sest laine viskas maha ja tegelikult päris õudne, kui vee all oled ja sa ei tea, kust sul see laine vee alt otsa võib täiega sõita. Sellessuhtes ma veic kartsin. Mõtlesin ka, et mis nendel pärissurfaritel on, sest nemad on nendes täitsa võimsates lainetes ja seal ju palju ohtlikum. 

    

   

Mingi päev hakkasime sõitma ja 13 august olime Lõuna-Prantsusmaal Marseillani linnas. See linn, kus mulle see rand ei meeldinud. Ilm oli täiega kuum ja vesi oli nagu mullivanni oma. Reaalselt oligi nii soe, et võiski vette jääda. Mingi aeg läksime Mannuga linna peale seiklema ja sööma.

15 august olime juba Horvaatias. Nautisime snorgeldamist ja samuti mullivannisooja vett.

Järgnevatel piltidel läksime Rovinj linna, kus sai ka eelmine aasta vanemate ja Merikesega käidud. Mulle nii meeldib see linn. Hästi selline teistsugune ja nii mõnus on lihtsalt jalutada. Sain jälle seal vanalinnas ujuda, kuigi seekord ei ujunud seal kedagi ja siis ma olin nagu üks imelik, kes vette läks. Selles linnas mulle täiega meeldib üks tänav, kust trepist alla minnes lõpus paistab vesi ja väike lauake, mis on ühe butiigi poolt ära kaunistatud.

Meie viimane hommik Horvaatias. Ärkasime 6-st ning mina ja issi tegime selle suve viimase ujumise. Väga mõnus oli. Kalur oli juba vara kala püüdmas. Sai siis üle pika aja telgis ka magatud. Aga jah reis oli väga tore ning tahaks juba järgmist suve, et ookeanis lainetes hüpata ning uuesti surfamist proovida, sest harjutamata meistriks ei saa.