Sunday, April 30, 2017

Hispaania- Prantsusmaa 13-25.04.2017

Neljapäeva õhtul hakkasime siis Lõuna-Prantsusmaa poole sõitma. Esimese õhtuga sõitsime Poola ära ehk siis mingi 12h pmt jutti. Laupäeva hommikul jõudsime Sete ja Agde vahele, mis on ka üks selliseid kohti, kus me käime iga aasta. Issi läks jalutama ja siis me Sikiga mõtlesime, et läheme ka kuskile maid avastama, et ma siis jooksen ja Siki sõidab rattaga. Olime mingi pool h liikunud Agde poole ja siis järsku Siki lasi, et "Seal põõsas on madu". Mõlemad saime reaalselt shoki, nutsime ja naersime korraga haha. Seee oli täiega õudne, sest ma kardan madusid, aga telekast jne vaatan huviga. Ehk siis ma teleka taga kõva vend, aga irl mitte. Hakkasin täiega kiiresti siis jooksma ja siis pmt ei tundnudki, et aa ma ei jõua enam vms. Ülejäänud tee ainult teepeenraid vaatasimegi. Ma joooksin jalutusraja keskel ja Siki sõitis tee ääres, sest tal oli vähemalt ratas :D:D:D:D Siis helistasime issile ka, et nägime madu, et me ei julge enam edasi ega ka tagasi tulla, et mis saab ja siis vana lihtsalt naeris meie üle. Ilmselgelt on mujal ka madusid jne, aga kui ikka ühes kohas näed, siis kardadki seda kohta. See madu oli mingi täiega suur ka ja vana pmt seisis pea püsti, mis tekitas veel rohkem hirmu ta vastu :D Mingi aeg läksime linna peale jalutama jne. Õhtu poole kui tagasi hakkasime minema siis otsisime seda kohta, kus see madu oli olnud ja no iga teepeenra koht oli nagu täpselt see sama. Kuna issil olid kossid hõõruma hakanud, siis sõitsime autoga Agde poole ja siis korjasime ta peale. Käisime poest läbi ja sai neid lemmikuid prantsusmaa asju, mis me ostame alati. Krevetid, ülihead mangod, maasikad jne. Need ikka põhilised.
Järgmine päev ehk siis pühapäev mõtlesime, et sõidaks kuskile edasi, aga siis märkasime vanakraamiturgu, kus siis pool turgu olid nagu mingid asjad ja teisel poolel värsked toiduained, köögi- ja puuviljad jne. Olime seal mingi paar tundi. Aeg läks kuidagi kiiresti ka ja no nii räigelt oli inimesi, mis ajas mind veits kettasse ka, sest mulle absul ei meeldi, kui inimesed pmt hõljuvad ringi ja külg külje vastas v keegi hingab kuklasse. Ostisime siis kohalikke oliive, see valik oli ikka väga suur, muidugi ka värskeid maasikaid ja tomateid. Pärast kui sinna vanakraami turu poole läksime, siis issi otsis teatud vinüülplaate vmis need ongi. Hiljem läksime mere äärde ja issi läks see kord rattaga sõitma. Siki tahtis kala proovida püüda ja siis läksimegi, mingi 10 min püüdis ja siis mul sai kõrini niiet jh lõpetasime piltide tegemisega haha. Kunagi sõime siis õhtust ja võtsie suuna Barcelona poole.
Esmaspäeval ehk siis 17.04 läksime Barcelona kesklinnas parki, mis oli täiega ilus. Muidu me pole sinna väga sattunud, aga jh seekord vedas täiega parkimiskohaga ja siis mõtlesimegi, et dav lähme vaatame ringi. Sattusime siis "Parc De La Ciutadella"-sse, mis oli täiegaa ilus. Kõik õitses ja no ilm oli ka soe. Täpselt siuke mõnus, et ei olnud liiga palav ja ei olnud ka külm. Ma ei oleks arvanudki, et seal selline park keset linna on ja nii vahva oli näha, kuidas seal oli täiega mingi jooksjaid ja loomadega jalutavaid inimesi. Seal oli mingi täiega suur mammuti kuju ka, kus pidime ikka pilti tegema ja mingi ehitis, mis oli osaliselt "kullatud?" Mingi aeg jalutasime sadamasse ja siis seal oli täiega palju inimesi, käisime korra poes, hiljem sattusime kuskile kohta, kus oli üle terve linna vaade. See oli ikka suht võimas. Õhtul läksime kuskil Tarragona juures randa ja siis tegime Sikiga mu neid lemmikuid hüppe pilte (tahan kunagi kõik need hüppamise pildid kokku panna, mis on tehtud erinevates riikides või lihtsalt ilusates kohtades.) Saime isegi päikest võtta, ma arvan, et mingi 20 kraadi oli ikka väljas ehk siis pmt meie suvi. Lahendasin oma liiklusteste, sest mul oli täpselt peale reisi argi teooria ja no update siis et sain tehtud selle!!

                


Teisipäeval hakkasime Valencia poole sõitma. Vahepeal käisime poes süüa ka ostmas ja siis tee äärest tahtsime täiega neid häid värskeid apelsine osta. Esimesest kohast ostsime "sweetisid", mis siis on nagu kollast värvi greip, ainult et palju magusam. Hiljem oli tee ääres veel üks koht, kus müüs mingi vanamees. Ta oli täiegaaa tore, sest andis meile enne ostmist proovida ja no täiega armas vanamees lihtsalt. Arvas algul, et me venelased :D:D:D Ja mingi räme suur apelsini kott maksis ainult 3 euri?!?!? ja siis ostsime mingit uut sorti puuvilja (algul ma ei teadnud selle nime, aga kui reisilt koju tulin, siis nägin rimis ka seda), mille nimi on siis Loquat ja maitse poolest meenutab tikrit. Õhtul jõudsime mingisse kohta, mis on Valenciast edasi. Kuna Sikil olid seal kaks sõpra Mart ja Egert spordilaagris, siis nad näitasid meile ümbrust ja olime nendega. Mart näitas meile mingi linna peale täiega ilusat vaadet. Selle mäe otsas oli mingi rist ja siis lugesin neid silte, mis seal olid ja pmt inimesed olid siis oma surnud sugulastest pildid pannud sinna, aga see ei olnud mingi kalmistu ega midagi. Aaa kui ma ei eksi, siis linn, milelle vaade oli, et selle nimi oli Penidormia, mis on siis tuntud peolinn Hispaanias, kus ma tahan kunagi kindlasti mõnel peol ära käia haha. Siis läksimegi sinna rannapromenaadi juurde ja seal oli räigelt igast baare ja asju ja siis läksimegi ühte sisse, mille nimi oli "heartbreak" haha. Issi sai tasuta shotte ja siis meile ostis siidreid. Muidu mulle ei meeldi siidrid, aga see oli esimene siider, mis mul üle pika aja alla läinud haha. Istusime äkki mingi tunnikese ja siis mingi bänd hakkas ka mängima ja nii mõnna atmosfäär oli. Käisin vahepeal vetsus teloga ka rääkimas ja siis mingi täiega ilus naine tuli ka nagu ja arvas, et ma järjekorras, aga ei olnud ja siis räigelt naeratas mulle ja prst kui ta käsi pesi, siis pmt samal ajal rääkis muga ja siis nagu ma ilmselt aru sain, siis küsis ka, et kas ta võib selle kätepuhuri tööle panna ja rääkis edasi midagi, aga ma ei saanud aru. Aga see oligi nii veider, et meil siin nagu keegi väga kellegiga ei räägi, aga seal ongi kombeks, et kõik räägivad samal ajal ja siis oligi see et ma pmt rääkisin telefoniga ja siis vana lampi segab vahele, aga jh ma ei ärritunud ega midagi vaid paningi sellel hetkel nagu siukse kombe tähele, mdea kas mõistsite haha. Pärast läksime linna peale üksi tuiama, sest Mardil ja siis sellel Egertil hakkas trenn. Istusime kuskil rannapromenaadil Sikiga ja lihtsalt mõtlesime, et nii räigelt tahaks siin elada, et ilus ilm, päike paistab enamus aega aastas ja talved pole külmad ja inimesed ka nii rõõmsameelsed ja sellised. Hiljem kui tagasi hakkasime jalutama, siis mingil kutil minu eest kukkus taskust 5 euri välja ja siis korjasin selle üles ja jooksin järgi sellele kutile ja andisn tagasi talle selle ja siis mul oli jälle nii hea inimese tunne haha, et sain heateo teha :D:D:D Õhtul kui kuttidel trenn ära lõppes, siis läksime hiinakasse sööma. Seal oli täiega hea toit ja pmt oligi nii, et 13€ ja siis tellid nii palju kui tahad. Me Sikiga võtsime ainult mõned asjad ja no see Egert seal vana olija, ütles ka, et kunagi võttis mingi 17 asja lihtsalt ja siis kui vana hakkas neid numbreid kirja panema, siis ütles meile ka, et lisage igast asju juurde, et mida kõike süüa tahate. Lõpuks meil oligi 5 peale mingi 30 asja koos :D:D:D:D:D:D:D Kui selle paberilipaka ära andsime, siis mul hakkas nendest hiinlastest nagu kahju, aga pärast enam polnud, sest kui see meetod neile kasu ei tooks, siis neil ei oleks seal siuke süsteem.














Kolmapäeval hakkasime Portugali poole sõitma, kuna me ilma ei vaadanud ja kisus pilviseks, siis mõtlesime, et pöörame suuna Biarritzi poole, mis on üks mu lemmikumaid kohti. Vahepeal käisime shoppamas ka, aga ma ei leidnud midagi, sest kõik mis ma vaatasin olid musta värvi riided ja ma lubasin endale, et ma ei osta ühtegi musta asja, aga jah Saksamaal andsin järele.
Neljapäeval jõudsime Biarritzi ja siis jalutasime linna peal ja rannas. Kuna me tahtsime värskeid puuvilju, siis otsisime seda turgu, kus me suvel olime käinud, aga meil läks täiega aega selle otsimisega ja siis mingi naine istus pingil ja siis mõtlesin, et proovin siis kord eluski päris prantslasega vestlust alustada. Küsisingi, et kus turg on jne ja ma sain aruu. See oli minu jaoks nii räme eneseületus, sest ma olen alati sellised võimalused nagu käest lasknud, sest ma ei julge üldse, kui ma ei ole endas kindel. Aga siis mõtlesingi, et suva, mis mul kaotada on, et katsetan, sest ma alati tahtnud, aga pole julgenud. Lõuna aeg sõitsime liivadüünide poole ja siis peatusime sellises rannaäärses kohas nagu La Lagune. Issi ja Siki läksid kala püüdma, sest polnud väga midagi teha, kuna hakkas hämaraks minema. Ma tegin oma liiklusteste ja mõned kõned. Üksi oli suht õudne olla, sest ma mõtlen kogu aeg nagu nendele dokumentaalidele, kus mingid inimesed kaovad ära või saavad mingi inimkaubanduse ohvriteks.
Reede hommikul käisime värskeid saiakesi ostmas ja maasikaid ja veini jne. Võtsime Sikiga rannas mingi paar tundi päikest. Siis issi läks jalutama ookeani äärtpidi ja siis mina jooksin ja Siki sõitis rattaga, meil oli teine ratas ka kaasas, aga sellel oli kumm mingi kahtlane. Tahtsin 12km joosta, et teha nagu kerge trenn järvejooksuks, aga lõpuks jooksin mingi 16 km vist. Läbi võttis küll, aga nagu ma ootasin ühte teatud kohta, kuhu maani joosta ja no eelmine aasta kui rattaga käisime sõitmas siis see koht tuli rutem. Tagasi tulles olin vahepeal siki pakikal, sest nii sai rutem tagasi :D Tagasi jõudsime, siis issi polnud veel tulnudki ehk siis hakkasime kokkama, tegime lambaliha ja jõime Bordeaux´i veini, mis oli terve reisi jooksul üks halvimaid. Hiljem tegin jälle oma neid liiklusteste.
Laupäeval läksime koju veine ostma ja siis võtsime suuna Le Porgesse. Seal me olime Sikiga  maailma peale pahased haha, sest issi läks pmt rattaga sõitma, aga meile meeldis seal La Lagunes ka täiega, aga jh issi tahtiski nagu Le Porgesse minna, kuigi ise sõitis rattaga pmt sinna La Lagune´i välja :D:D:D:D:D Aga jah siis võtsime jälle päikest ja käisime ühes kohvikus friikaid ja burkse söömas ja no nautisime elu haha. Mingi õhtu poole läksime tagasi oma "laagriplatsi haha" ja siis  tegime vidjusid :D Kui issi ka jõudis, siis läksime restorani Mouleseid sööma ja siis ma küsisin jälle pr keeles, aga ma panin kandi maha. Pr keeles on "koos" "Avec", hispaania keeles aga "con" ja siis ma ütlesin, et " Crepes con" mitte "crepes avec" ja siis see kelner v keegi naeris ka ja siis küsis, et kust me pärit ja siis rääkis, kuidas 71. aastal Soomes  käis jne haha.
Pühapäeval issi läks jälle rattaga sõitma, sest ta pidas omast arust "dieeti" ja siis tegi trenni. Hommikul oli räigelt soe juba ja kui hommikust sõime, siis päike täiega võttis. Mingi aeg läksime siis randa päikest võtma. Otsustasime Sikiga, et dav teeme selle esimese ookeani ujumise ka ära. Siki läks ennem ja siis ma tegin neid emotsiooni videoid ja mul oli nii naljakas, sest kui ma filmisin teda, siis mul pidid jalad pmt külmast krampi minema :D:D:D Hiljem käisin ise ka vees ära, aga polnudki nii hull, kui välja tulin, siis päike pmt kohe soojendas ja no see oli suht karastav ikka haha. Pärast läksime auto juurde ja siis tegime süüa. Tegime mingi taidlemise videoid ka, et kunagi tore vaadata haha. Pärast kui suuna Düsseldorfi poole võtsime, siis mul hakkas kahju, et reis hakkab läbi saama. Kogu aeg oli niiiiii soe ja ainus kole ilm oligi siis, kui Biarritzi hakkasime päikeserannikult sõitma ja no siis oli ka ainult mingi kerge tibutamine, pilved olid veic koledad, aga muidu oli kõik ok. Kui mingi pool h olime sõitnud, siis mul tuli selline tuim olek, vahtisin lihtsalt õue ja ei mõelnud isegi mitte millegi peale. Kuigi tglt polnud midagi. Oijah kerge kinoteatr.



Esmaspäev läksme Birxi juurde. Käisime shoppamas ja ta oli meile hommikusöögi teinud ja lihtsalt seiklesime Düsseldorfis ringi.
Järgmine päev issi ostis mõned veinid kaasa jälle, et seda kodukogu suurendada ja siis viis meid Sikiga lennukile. Kui Eesti kohale jõudsime, siis oli kõik niiii must. Reaalselt vaatasime Sikiga üksteisele otsa, et misasja. Pilvepiiril tuli mase peale. Aga jah siis lasin Sikile ka naljaga, et nh pane Despacito peale ja siis kõik jälle hästi. Üldse nii räigelt sai kogu aeg Despacitot kuulatud. Vahepeal issi sai isegi mu peale kurjaks, et tal hakkab paha juba sellest laulust, et kodus ka ainult seda kuulangi.  Aa haha ja siis kui Pr poes olime, siis mul reisil olles alati kombeks poodides täiega omaette nagu tantsida ja kaasa laulda ja siis sain ka üle pika aja kerge peapesu haha, et ma inimlikumalt käituks, kuigi ükskõik, sest keegi ei tunne mind :DD:D:D:D
Üldse see oli nii tore, et nt Hispaanias tulid raadiost kogu aeg need laulud, mis mu Hispaania playlistis spotifys on ja siis sain kaasa laulda ja no peotuju ajasid need ikka peale.
Praegu vist polegi midagi juurde lisada, aga jah elu on seiklus ja no veider mõelda, et ma selle 2017 aasta 4 kuu jooksul ühe kuu reisinud juba. Väga tore tore.


Wednesday, April 5, 2017

Artikkel "Erasmus+ projekt läbi meie silmade"

Erasmus+ projekt läbi meie silmade


Meie, Meriliis Jõhve ja Brigitta Sibrits, käisime Saksamaal, 16-23 märts, Erasmus+ õpilasvahetuse projektiga. Osalejateks olid eestlased, sakslased ja norrakad. Igaks päevaks oli ette nähtud kindel kava. Kuna päevad olid väga sisukad ning meil oli väga palju muljeid ja emotsioone, siis aeg möödus uskumatult kiiresti.
Juba Saksamaale jõudes võeti meid väga soojalt vastu ning oma uude koju saabudes pakuti midagi, millega polnud varem kokku puutunud - raclette ja nii saigi meie nädal alguse, mis oli täis uut ja huvitavat.
Järgmisel päeval käisime kohalikus Julius-Stursbergi Gümnaasiumis, kus õpilased esitlesid oma slide, mille põhiteemaks oli geneetiliselt muundatud toit, loomade kloonimine, eeskirjad ja sildistamine. Alguses tehti mitmeid mänge, et inimesed saaksid omavahel tuttavaks. Hiljem esitluste ajal saime teada palju uut nii Saksamaa kui ka Norra kohta. Peale esitluste vaatamist ja arutelu sõime üheskoos lõunat. Kui kool sai läbi, oli meil päris mitu tundi vaba aega. Otsustasime minna Moersi vanalinna ja parki vaatama. Eriti paistis silma kohalik arhitektuur ning tänavaid kaunistasid rohkes koguses kuldkollased nartsissid. Õhtul kell 7 algas Julius-Stursbergi Gümnaasiumis Variété Show, mis kujutas endast kooli igaaastast sündmust, kus kõik õpilased esinevad erinevates valdkondades, kes tantsib, kes laulab, kes näitleb jne. Ausalt öeldes oli see väga vahva, see oli hoopis midagi muud, kui meie koolis korraldatavad üritused.
Laupäev sai hilisema alguse ning grupp sai kokku Julius-Strusbergi Gümnaasiumis, kus söödi koos hommikust. Peale seda algas pisike loeng proua Hardti poolt, kes oli tulnud Düsseldorfist meile lähemalt rääkima DNA’st ning kuidas tehakse geneetiliselt muundatuid organisme. Saime ka võimaluse enda DNA talletada, peale mitut ebaõnnestunud katset suutsime ka meie oma DNA eraldada. Sellega oli ametlik päevaprogramm läbi ning seetõttu otsustasime külastada naaberriiki, Hollandit. Linn nimega Venlo on umbes 30 kilomeetri kaugusel Neukirchen-Vluynist, linn, kus me Saksamaal peatusime, ning polnud mingi mure naaberriiki külastada. Nägime ilusaid tänavaid ja saime maitsta, meie majutajate sõnul, kurikuulsaid Hollandi friikartuleid, mis maitsesid isegi teistsuguselt ja üsna hästi. Õhtul käisid pooled eestlaste grupist oma majutajatega armsas pitsarestoranis söömas ning koju jõudsime alles südaöö paiku, sest juttu jätkus pikemaks ja seltskond oli tore.
Pühapäeval oli meil ees sõit Bonne, kus sõitsime praamiga üle Reini jõe. Edasi matkasime jalgsi kuni vanima raudteeni, mis valmis 1883. aastal. Edasi sõitsime rongiga üles Drachenfelsi mäkke, mis oli 321m kõrge ehk siis umbes nagu meie Munamägi. Seal oli meil vaba aeg, mille jooksul saime nautida vaadet linnale ja Reini jõele. Edasi matkasime jala kuni Milchhäuscheni restoranini. Sõime üheskoos lõunat ja matkasime edasi. Ilm oli isegi üllatavalt hea, kuna selleks päevaks oli lubatud vihma, aga meie pääsesime ilma. Pikk teekond sujus lõbusalt, kuna kõigil oli hea tuju kaasa võetud. Õhtul, kui olime oma kodulinna jõudnud, mõtlesime eestlaste ja majutajatega, et võiks midagi koos teha. Seega läksimegi ühe eestlase ja tema majutaja juurde filmi vaatama. Õhtu möödus väga kiiresti, kuna kõigil oli päevaste tegevuste järel palju muljeid.
Järgmine päev oli üsna pikk ja väsitav, kuid see-eest jällegi vahva. Päev algas 3 tunnise bussisõiduga, mis lõppes Euroopa Parlamendi juures, Brüsselis. Parlamendis saime kokku ühe Euroopa Parlamendi liikmega, härra Florenziga, kes juhatas meid parlamendi sööklasse. Kui nüüd päris aus olla, siis sellise maineka koha kohta oli toit, leebelt öelduna, halb, kuid päevaga tuli edasi minna. Härra Florenzil on ka oma farm, seega oskas ta meie projekti teemadest palju rääkida ning seda ta ka tegi. Jõudsime selleni, et võibolla polegi GMO tarvitamine üdini halb ning seda tuleks kindlasti uurida, kuid samuti ka ettevaatlik olla, sest
see võib ka endaga negatiivset kaasas kanda. Suur ja tähtis konverentsiruum ära nähtud läksime Brüsseli linna avastama, täpsemalt veetsime kaks tundi Brüsseli vanalinnas, kust kõik varusid hoolega omale šokolaadi. Avastasime ka ühe huvitava ja armsa käsitööpoe, kus müüdi Belgia mustritega ehteid, linikuid, riideid jms. Saime teada, et selle tehnika täielikuks valdamiseks peab inimene kõigepealt käima koolis 5 aastat ning siis saab ta alles täielikult sellega tegeleda. See pood sai väga ruttu südamelähedaseks, sest ammu polnud midagi nii ilusat ja vinget näinud, kuid oli ka kurb meel, teades, et selline kultuuri osa on väljasuremas, siiski lahkusime Belgiast soojade tunnetega, sest ära sai ka proovitud kuulus Belgia vahvel, mis oli tohutult maitsev. Meie bussisõitude hulka reisi jooksul kuulusid ka pikad arutelud ajaloost ja kõigest uskumatust, mida üks inimene teha suudab ning ka tagasisõit Neukirchen-Vluynisse ei jäänud ilma huvitavate juttudeta.
Teisipäeval jõudsime lõpuks ka meie majutajate koolitundidesse, mis olid üsnagi teistsugused. Esimeseks tunniks oli meil prantsuse keel, mis kestis 70 minutit, nagu iga nende tavaline tund. Erinevalt meie vene keele tundidele toimus suhtlemine õpetaja ja õpilaste vahel täiesti prantsuse keeles ning ei tekkinud hetke, kus õpilane ei mõistnud, mida tegema peab. Teine tund jäi aga lühikeseks, sest projektiga seotud inimesed said kõik kokku ning ühiselt võeti ette rattamatk Halde Norddeutschlandi ning hiljem külastasime kohalikku pagariäri, kus meile tehti tuur ning tutvustati nende mahetoodangu põhimõtteid ja tehnikat. Kuna olime üsna vähe näinud linna, kus olime seni elanud, palusime oma majutajatel ratastega läbi linna sõita. Kiiresti sai selgeks see, et arhitektuur on kõigil majadel üks ja sama ning väga erinevust linna eriosadest ei leidnud, kuid siiski oli ilus. Õhtul said kõik programmiga seotud õpilased kokku koolimajas ning toimus ühine filmiõhtu.
Kolmapäeval oli selle reisi kõige varajasem äratus. Sõitsime kõik oma majutajatega parklasse, kus ootasid eestlaste ja norrakate taksod. Jätsime hüvasti oma majutajatega ja asusime teele lennujaama. Esmalt sõitsime lennukiga Frankfurti ja sealt edasi Tallinna lennujaama. Õhtuks olimegi tagasi Viljandis.

Erasmus+ projekt avardas meie silmaringi ning see oli hea võimalus tutvuda uute inimestega. Koolid võiksid rohkem selliseid rahvusvahelisi projekte korraldada, sest otsene välisrahvastega suhtlus arendab palju rohkem keeleoskust, kui lihtsalt koolipingis harjutuste lahendamine. Selle reisi käigus pidime oma mugavustsoonist välja tulema, mis õpetas meid toime tulema erinevates situatsioonides, erinevate inimestega suheldes ning lisaks saime praktiseerida inglise keelt oma igapäevaelus.