Sunday, February 3, 2019

Tenerife 25.01- 03.02.2019

Tenerifele läksin koos Martini, Johanna ja Karliga 25.01.2019.

Reedel, 25. jaanuaril, läksime hommikul vara rongiga Tallinnasse. Sealt läksime edasi laevaga Helsingisse. Laevapiletite edasi-tagasi hind oli kokku kaks eurot haha. Laevaga sõit läks päris ruttu, sest mängisime unot ja üldse täiega ootusärevus oli sees. Sadamasse jõudsime 14.15 ja meile tuli vastu üks mees, kelle Johanna isa oli vastu orgunninud. Selgus, et see mees oli Illi isa. Täitsa lõbus sõit oli. Lennujaam oli mingi pool tundi sadamast. Lend läks meil 17.15. ja kohaliku aja järgi jõudis Tenerifele 21.45. Mängisime nii laeval kui ka lennukis UNO-t. Lennuki pealt maha tulles oli väga mõnus soe õhk. Rentisime auto ja asusime oma ööbimiskohta otsima. Autost tegime ka jälle video, et kui keegi tuleb mõnest kriimust või mõlgist rääkima, siis need olid juba enne meid. Algul Mannu ütles, et tal selline tunne, et numbrimärk kukub küll eest ära, aga õnneks ei kukkunudki. Meie linn, El Medano, oli lennujaamast max 10 min. Sellel õhtul meil autokohaga vedas, siis meile tuli vastu sinna Sergio vms, ta ei rääkinud väga midagi. Karl ütles, et hispaanlased ei oska üldse kätt suruda, et käed on neil nagu mingid süldid vms haha. Aga no neil on see põse musitamise komme. Meie korter asus selle vana korteri peal. Vaatasime toad üle ja pakkisime asjad lahti. 30 euro eest öö nelja peale väga okei. Kuigi, seal olid sellised väiksed sipelgad nagu meil kunagi männa korteris olid. Kui magama hakkasime minema, siis meie tekiks oli pmt ainult mingi tekikott, aga õnneks leidsime fliistekke, seega saime neid kasutada. Mulle absul ei meeldi tekikotiga magada, nii siuke tühi tunne haha.


26.02.2019

Hommikul ärkasime vara. Mingi 8 aeg. Siis panime riidesse ja läksime kohalikku hommikusöögikohta nimega Lille, millest sai meie lemmikkoht üldse. Väga head toidud olid seal ja mõistliku hinna eest. Võtsime iga hommik värskeid smuutisid. Peale seda asusime teele Tenerife pealinna nimega Santa Cruz. Sinna sõitsimine mingi 40 minutit. Sellel saarel on samuti kiirtee, mis teeb liiklemise väga mugavaks. Esimese asjana läksime botaanikaeda (Palmetum Santa Cruz Jardin Botanico), mis asus linna ääres. Seal oli suur parkla ja sinna tasub auto jätta, kui pealinna minek on. Seal olid tasuta parkimiskohad, kuid kui me läksime, siis mingi suvakas mees oli omale helkurvesti selga pannud ja juhendas meid parimiskohale. Pärast seisis meil auto kõrval ja meelega müntidega kolistas. Me tegime tükk aega nii nagu ei oleks kuulnud, aga siis ikkagi otsisin rahakotist mõned mündid talle. Päris hea rahateenimisvõimalus. Lähed suvakasse parkalsse, paned vesti selga ja juhendad. Botaanikaed oli päris kena. Pilet oli inimese kohta vist mingi 6 eurot. See oli huvitav, et me olime põhimõtteliselt linnas, aga seal aias olles ei olnud üldse sellist tunnet. Tegime täiega pilte ja videoid ja no nii kenad vaated olid ja üldse kaifisime seda päikest ja soojust. Mingi 22 kraadi oli sellel päeval ja päris päikseline. Nii kui pilved tulid, oli kohe jahedam. Pärast käisime ühte hoonet vaatamas, millel oli omapärane arhitektuur (Auditorio de Tenerife). Hiljem jalutasime ühe platsi juurde, kus oli selline suur bassein, mile ümber inimesed lihtsalt istusid (Plaza de Espana). Korra mõtlesime, et kas minna rongiga ja trippima, selline väike, mis on Viljandi Folgi aeg, aga lõpuks otsustasime, et ei ole mõtet, sest meil olid paljud kohad juba käidud ja jalutades sai käia parkides ka. Selles linnas oli väga palju parke, mis oli täiega tore. Mannu ütles ka, et ta ei ole kunagi ühe päevaga nii paljudes parkides käinud kui seal. Lisaks läksime ühte kunstikooli hoonet (Tenerife Espacio de las Artes) vaatama, mis oli täpselt ermi moodi. Niiet, kas keegi on seal käinud nippe võtmas v ei haha. Samuti käisime ka turul, mis oli täiega armas. Puuviljavalik seal oli niii räme ja üldse puuviljad olid nii värsked. Hiljem läksime ühte kaubanduskeskusesse, sest meil oli vaja süüa osta ja no seal oli nii palju inimesi. Päeval mõtlesime ka, et kus kõik inimesed on, et äkki on nende jaoks vee liiga talv, aga no kõik shoppasid. Käisime Tex Mex Companys söömas ja hiljem asusime kodu poole teele. Pimedas oli nii ilus sõita, sest iga väiksemgi linn säras ja nii nägi eriti hästi, kus kohtades veel on mingi asustus.








              


             

              













27.02.2019

Pühapäeva hommikul ärkasime kell 8 üles. Sõime hommikust. Karl tegi meile muna ja peekonit. Meie rõdult oli näha maja küljel olevasse hoovi, kus oli räige prügimägi ja 8 kassi. Mõtlesime, et mis sellel päeval teha, kas minna mägedesse või veeparki. Lõpuks otsustasimegi, et lähme Siam Parki, mis pidavat olema Euroopa parim veepark. Jõudsime täpselt avamise ajaks kohale. Meie kodu juurest sõitis sinna mingi 15km kiirteelt. Ostsime piletid ära ja me ostsime sellise diili, et Siam Park+Loro Parque (loomaaed)+ mõlemas kohas lõunasöögid ning see läks meil kokku 80 eurot. Nii pidavat säästma näo kohta 10 eurot. Siam Park oli tõesti väga võimas. Ilmselt see on valitud ka looduse pärast  parimaks, sest seal sees olles oli siuke tunne nagu ei olekski veepargis, vaid kuskil ilusas metsas või paradiisis. Park oli päris suur. Enamus torusid olid sellised, kus sai neljakesi lasta, seega väga hea, et meid neli oli. Kõik kohad saime läbi käia. Johanna osadele väga ei tahtnud minna, aga tal ei jäänud muud üle meiega haha. Osad sõidud olid küll sellised, kus tuli täiega adrekas sisse. Mõnel oli selline tunne, et varsti juhtub mingi õnnetus ka, sest need olid niii creepyd. Vahepeal käisime lõunat söömas ja väga hea söök oli. Lõuna aeg hakkas kunagi jahe ja siis me rentisime omale need ujumiskostüümid. Algul mõtlesime, et ah mis see siis on, et me oleme Eestis, et vaevalt, et meie jaoks seal külm on, aga pärast naersime selle üle, mis me ütlesime. Kui päike väljas oli, oli väga mõnus ja soe, vesi oli ka soe. Aga nii kui päike pilve taha läks, siis hakkas jahe. Passisime ühes suures lainete basseinis. Seal põhjas olid augus, kust tuli sooja vett haha. Pärast kui päike lõpuks välja tuli, siis läksime ühe kivi seina äärde, sest see kivi oli nii soe. Kui pilved ikkagi päikse ette tulid, siis otsustasime, et võtame ära selle kostüümi. Kui olime toitu veits seedinud, siis mõtlesime, et teeme selle kõige räigema Tower Poweri ka ära. See oli pmt selline toru, mis oli mingi 30m kõrgusel ja sealt alla tulid umbes nagu otse otse alla, seega väga jube. Ronisime Mannu ja Karliga üles, sest Johanna ei tatnud seda teha. Kõigepealt lasi Karl ja siis Mannu ja siis tuli minukord ja ma mõtlesin, et ma absul ei julge. Hakkasin siis alla ronima tagasi ja mingi teepeal tulid Karl ja Mannu vastu, et ei lähe alla, et tuled teed ära, et see on palju lambikam võrreldes osade kohtadega, kus me juba käinud oleme. Niisiis mina tegin selle essana ära ja siis tulid nemad järgi. See oli nii juba, et nii kui üks mees mu alla lükkas, tuli vesi täie survega mulle ninna ja ma ei saanud hingata. Aga sealt sõitis paari sekundiga alla niiet olin korra veic paanikas ja siis see oli räige kergendus, kui alla olin jõudnud. Hea meel, et selle ära tegin, sest muidu äkki oleks see painama hakanud. Veepark oli avatud 10-st 5-ni, aga see kujutas endast ette seda, et 5-st pannakse atraktisoonid kinni ja siis peale seda tuleb riide panna ja ära minna. Meie olimegi algusest viimase minutini. Lõpuks viimased 10 minutit jooksime üles atraktsioonile, et alla lasta ja kui alla jõudsime siis vaatasime, et kas jõuame veel viimast korda üles.
Peale seda käisime Siam Mallis shoppamas. Imekombel pühapäeval olid poed lahti, kuigi tavaliselt ei ole. Siis läksime seal samas keskuses sööma Tex Mex companysse ja ma võtsid tacosid ja need olid niii maitsvad, aga raske oli neid süüa. Õhtul üheksa aeg jõudsime koju. Kogu aeg pidime kodukohas samadele majadele mitu tiiru tegema, et koht leida või oodata, et keegi vabastab koha.






28.01.2019

Esmaspäeval ärkasime samuti väga vara. Tegime omale hommikusöögi. Hiljem hakkasime sõitma Punta Tenosse ehk maailmalõppu ehk siis pmt saare loode osasse (Sinna saab minna ainult esmasp-kolmapäev autoga). Teepeal käisime ka teistes kohtades. Näiteks tegime vahepeatuse Los Giganteses, kus oli väga ilus vaade ja sellised kaljuseinad ning La Gomera saart oli väga hästi näha. Teel maailmalõppu nägime ära ka ühe Masca külakese, kuid see ei olnud minu meelest midagi erilist, pigem need mägiteed olid võimsad. Punta Tenos oli 24 kraadi ja suur tuul, kuid see oli täiega soe. Seal oli maastik jällegi teistsugune. Naljakas ikka, kuidas nii väikse saare peal maastik võib erineda. Peale seda läksime Garachicosse sööma. Seal oli väga pilvine ja tuuline, see koht mulle absoluutselt ei meeldinud. See pidi kõige kurvem linn ka olema oma ajaloo pärast. 
Toidukohti otsides vaatasime päris thti Tripadvisori neid hinnanguid. Ja samuti ka seal. Leidsime ühe söögikoha, mille nimi oli Los Pinos ja no see oli väga jube toidukogemus. Lisaks mingi kodutu kass jooksis sinna söögikohta sisse ja ma pole vist elusees niii halba toitu saanud. Mul hakkas rahast kahju. Kohal oli hea rating, kuid toit ise ei olnud sugugi nii hea. Mannu pani kah oma ratingu sinna alla... 1 tärni... ja üldse peale seda hakkasime igalpool toitu hindama.
Hiljem oli plaan, et läheme 1500 aastast puud vaatama. See asus kuskil kitsastel tänavatel vanalinnas ja siis sõitisime autoga ja otsisime parkimiskohta ja siis avastasime, et see tuleb meist kohe paremal. Niisiis sõitsime ja ütlesin teistele, et olge valmis, see on kohe paremal. Vaatasime puu sõidu pealt ära ja naersime kõhud kõveras, et mega lamppp haha ja peale seda läks tee sellised tõusuga üles, et hullem kui kõrgemägi haha.
Hiljem jalutasime Adeje linnas rannapromenaadil. Vaatasime ära ka päikeseloojangu. 
Õhtul istusime kodukohas Mandfreds soul cafe's ja väga mõnus atmosfäär oli seal. Selline väike hubane pubi. Hiljem läksime koju ja mängisime unot (Teneka winner oli Karl).











29.01.2019

Teisipäeval käisime hommikul Lilles söömas. Kuna igalpool lubas pilvist ilma siis mõtlesime, et sõidame loomaaeda. Seega läksime Loro Parque ja jalutasime seal ringi. Iseenesest loomaaed oli päris ilus, kuid olen ka paremaid näinud. Seal oli nii palju selliseid loomi, keda seal üldse ei olnudki. Vaatasime delfiinide, vaalade ja papagoide showsid. Vaala oma oli midagi uut seega seda oli huvitav vaadata. Nende showde taga käisid igasugused õpetlikud videod maailma reostamise kohta jne. Kõige ägedam oli seal loomaaias selline ruum, kus läks nagu tunnel, mille ümber olid kalad või no nii raske on seletada, pildi pealt on näha. 
Hiljem käisime natuke shoppamas ja siis võtsime suuna seal samas olevasse söögikohta. Nimeks oli midagi Hollywoodiga vms. Klienditeenindaja oli meie meelest päris selline ebaviisakas. Toit oli täitsa okei. 10 läbi jõudsime koju ja nii hilje vist ei olnudki varem veel jõudnud. Päevad olid nii pikad ja tegusad.




30.01.2019

Kolmapäeval läksime El Teide otsa. Ilmateada on väga petlik, kogu aeg lubab päikest jne, kuigi tegelikult on ikkagi pilvi. Käisime Lilles söömas ning siis asusime teele. Hommikul panime 15 euro eest kütust, et mäkke minnes kindel oleks, et ei tuleks puudu vms. Kütus oli väga odav. Alla euro natuke. Ma olen oma märkmetesse kirjutanud, et hakkasime sõitma 10.27 ja sellel hetkel oli juba 18 kraadi. Sõitsime El Telde juurde läbi Vilaflori küla. Vahepeal tegime pause, et loodust nautida. El Teides sai osta pileti, millega sai köisraudteel? sõita üles. Aga mitte täitsa tippu, vaid natuke alla poole. Kui täitsa tippu tahtsid, siis pidi mitu kuud varem ennast ära registreerima. Ilmselt sellepärast, et see ei oleks nii üle rahvastatud. Pilet sinna natukene madalamale maksis näo kohta 27 eurot. Üles sõitis 8 minutit ja tund aega sai üleval olla. Algul oli isegi selline väike mõte, et jala minna, aga thank god, et me ei läinud, sest see maa oli ikka päriiiiis pikk. Vaade oli ülevalt väga ilus ja maastik oli jällegi teistmoodi. Kõige creepym oli see, et vulkaani tipust tuli auru ning jah see on aktiivne vulkaan ka.
Alla tagasi minnes käisime Viljafloris ühes Casino Pizzerias söömas. Võtsime kõik pitsasid ja need olid hinna ja kvaliteedi suhte poolest elu kõige paremad. Pizza maksis mingi 4.50, mis on väga odav ja see oli nii suur ka. Panime neile hea ratingu ka. Me jäime väga rahule ja olime nii õnnelikud haha. Hiljem käisime maiuste poes ja ostsime igasugu saiakesi koogikesi proovimiseks.
Pärast sõitsime natukene Vilaflorist edasi kõrgemale, sest kuskil pidi olema see nö kuumaastik ka. Nägime, et mingi kruusatee läks pmt kalju äärest. See tee oli niii õudne, me olime täiega kindlad, et siuke imelik tee ei saa küll olla, aga tegelikult oli. Sõitsime autoga kõige lõppu, aga kuna kell oli juba 5, siis me ei hakanud jala matkama, sest 7 aeg läks juba pimedaks ning sinna kohapeale näitas meil juba 45 minutit kõndimist. Aga jah see tee oli väga omapärane. Pärast läksime suure tee peale tagasi ja ühes kohas vaatasime päikese loojangut. Meist all pool olid pilved ja see oli väga ilus vaatepilt. Lihtsalt vaatasime ja nautisime vaadet. See oli vist selle vaate poolest kõige meeldejäävam hetk. Hiljem hakkasime koju minema, kui päike oli loojunud. Kohe läks palju jahedamaks ka. 







31.01.2019

Neljapäeval tõusime jälle vara ning enne kümmet jõudsime Lillesse. Sõime hommikust. Mannu tellis mingi mooni koogi, mis oli väga halb haha, aga ma tulin just sellel hetkel vetsust ja siis teised ütlesid, et proovi proovi, et sa ei saa seda enam kuangi proovida ja siis see viimane lause muutis mu meelt. Proovisin ja see oli nii kuiv ja selline, et ei läinud allagi haha. Pärast suundusime Adejesse Playa de las Americasse e randa. Jalutasime jällegi rannapromenaadil. Seal oli mingi kaubatänav ka, aga üpris mõttetu. Vahepeal pikutasime muru peal oma rätikutega ja lihtsalt passisime. Täiega mõnus oli nagu kodus see tunne, et peale talve saad esimest korda muru peal olla. Sellel päeval tuligi see "sad family" joke. Jalutasime ja siis absoluutselt iga restorani ees oli mingi inimene, kes kutsus inimesi sööma. Ja siis mingi mees lasi meile sad family vms ahaha siis me prst seda kogu aeg kasutasimegi. Mingi aeg läksime ühest vanast mööda ja siis see kutsus meid sööma ja siis Karl ütles ka talle, et me oleme sad family, et me ei soovi. Õhtul tahtsime päikeseloojangut vaadata, aga pilved tulid ette, et me ei saanudki lõpuks. Kodus vaatasime Eesti laulu ja tegime omale räige toidulaua, ostsime igasugu häid asju, värskeid puuvilju jne.








1.02.2019

Reedel tõusime 8-st ja panime asjad kokku ning asusime teele kuumaastikule. Tee sinna kuumaastiku juurde pidavat olema 2.2 km jalgsi, aga tegelikult tundus palju pikem ja täiega palav oli ka. Hiljem, kui kohale jõudsime, siis see koht oli hoopis teistmoodi, kui me varem olime piltidelt vaadanud. Tixusime seal ja sõime oma snäkke. Krõpsupakk läks ka rõhuga täiesti punni. Teekond üles oli isegi palju huvitavam, kui see vaade sealt. Aga vähemalt on nüüd käidud.
Õhtul läksime Siam Malli, et õhtust kuskil süüa. Mingi Martini restoran oli, siis käisime seal ja toidud olid normaalsed, aga ei midagi erilist. Aga üks teenindaja, kes meid teenindas, oli täiega tore, ta oli väga viisakas ja selline hooliv.
Kodulinnas läksime ühte shisha bari mojitot jooma. Olime seal päris tükk aega, kui mingi hetk mõtlesime, et läheme koju ära. Üldse rääkisime ka seal, et kõik on nii hästi sujunud. Sealt kohast kõndisime koju mingi 5 minutit. Kodus Johanna avastas, et kus ta telefon on, sest ta oli selle Karlile taskusse andnud, aga ju siis oli taskust diivanile libisenud. Kodus Mannu helistas Johannale ja siis natuke aega kutsus ja siis oli juba jutt, et telefon on välja lülitatud. Läksime siis kiiremas tempos tagasi sinna. Karl rääkis omanikuga, aga see omanik ise oli ka täiega kahtlane, loojas tundus ka. Omanik näitas meile nagu oodake ja siis ise rahulikult toimetas seal klientidega ja käis laudade juures sütt vaatamas jne. Ühesõnaga tal nagu oli täiega aega. Siis mingi hetk vaatasime temaga koos ta telost neid kaamera videoid. Aga neil oli kaks kaamerat, aga ta näitas selle oma, kust ei olnud väga hästi midagi näha. Ütles ka meile, et tal ei ole kõik videod veel tulnud, et tunni aja pärast tulevad, et ta hommikul vaatab üle ja siis hommikul Karl küsiski talt whatsappis, et kuidas on et kas on midagi näha ja siis vana pani nope ja see pisaratega naerusmile ja siis me mõtlesime küll, et see väga norm ei ole. Aga nojah vähemalt oli reisikindlustus, aga ikkagi kõik pildid jne kadusid siis ära. Karl oli isegi rohkem mures või nagu kurb kui Johanna.




'



2.02.2019

Hommikul ärkasime jälle tavapärasel ajal. Panime asjad kokku, sest õhtul läks lenda. Peale seda käisime Lilles viimast hommikusööki söömas. Väga hea kõhutäie saab ja hinnad on samuti väga head. Ühesõnaga reisi lõpus tegime oma reisu top listi ja see oli meie kõige lemmikum toidukoht. Hiljem viisime kohvrid autosse ära ning korteri jätsime lahti ja võtmed kööki, sest host ei tulnudki seda üle võtma. Auto juurde minnes nägime kahte kohalikku politseiniku ja siis Karl küsis neilt varguse avalduse esitamise kohta. Esimene mees ei saanud midagi inglise keelest aru ja siis ma mõtlesin küll, et politseiniku amet on küll päris hea amet, kus mitte inglise keelt osata. Teine vana siis natuke seletas. Johanna ja Karl läksid mingi 20 min kaugusele linna avaldust täitma. Meie Mannuga jäime meie linna turule. Chillisime seal ringi ja jalutasime rannapromenaadil. Päris tükk aega olid teised ära ja siis meil hakkas igav. Teised ütlesid, et nad hakkavad tulema ja siis me Mannuga tegime omad panused ja hakkasime autosid lugema. Ma pakkusin, et nad on 20. auto ja Mannu pakkus, et nad on 15. auto, aga tegelikult olid 18. auto. Päris kõva ajaviide haha. Kui teised tagasi tulid, siis me läksime Adejesse Siam Malli, sest ma tahtsin veel snäkki kaasa osta, et ei peaks mõttetuid kulutusi jälle lennujaamas tegema. Pärast istusime Vipsi söögikohas mingi 2 tundi ja mängisime Unot. Tegime ise mingi uusi variante. Lennujaamas andsime auto üle ja huvitav ikka, et nad seda üle kohe ei vaadanud. 20.45 läks lennuk ja sisse minnes olid pmt kõik inimesed nii mossis nägudega. Meie narsime ja siis lasime, et sad family haha.



3.02.2019

Hommikul kell 5 jõudsime Helsingisse. Tulime selle mingi Norra lennufirmaga ja päris mitu korda oli kõhe olla nende õhuaukude vkuidas neid kutsutaksegi nende pärast. Lennujaamast läksime rongiga kesklinna ja sealt edasi taksoga sadamasse. Rongipilet oli 5 eurot ja taksole läks nägu mingi 3 eurot. Viljandisse jõudsime kell kaks. 

Ühesõnaga reis läks väga hästi. Kõik peale selle telefoni teema sujus ja nii võiks isegi teinekordki reisile minna. Meil ei olnud sõna otseses mõttes mitte ühtegi lahkheli. 

Top list
Parim söögikoht: Lille
Kõige halvem söögikoht: Mc ja Los Piño
Kõige lahedam vaatamisväärsus: Siampark
Kõige lahedam looduses olev vaatamisväärsus: mäepäev ja pilve vaatlus
Kõige nõmedam linn: Garachico 
Kõige ägedam linn: Santa Cruz
Koige nomedam: garanchico
Lõbusam: Playa des Americas (sad family joke)
Kaubanduskeskus: commercial la villa, la orotova linnas

Avastasin täiega hea smuuti seal Lilles. Apelsin, õun, spinat ja ingver.

Reisi hind:
Laevapiletid edasi-tagasi 2€
Lennupiletid 275
Ööbimine 90
Auto rent+ kütus 40+15
Kõige suuremad kulutused olidki lennupiletid ja söök, sest ülejäänud asjad jagasime neljaga.