Kolmapäeval 21.veb algas siis reis. Reisile läksin Martiniga ehk edaspidi Mannuga.
Mul sai kool suht vara läbi ja siis läksin koju ja panin viimased asjad kokku. Käisin Mannu juurest läbi ja viskasime ta asjad auto peale. Käisime veel mu isa töö juurest läbi, sest ta palju käinud igalpool ja siis andis meile mitmeid nippe, et kust kaudu Riiga sõita jne... Ühe aeg hakkasime siis sõitma ja issi ütles ka, et nii suur reisi ootus, et hakkate mitu tundi varem sõitma. Meil läks lennuk mingi kümne aeg ja siis me hakkasime sõitma mingi ühe aeg vist. 3 tundi sõitsime (see hea, et nüüd mu auto pole enam nii uimane ka, sest ma pole väga ammu kuskil pikalt sõitnud, iga päev pmt kooli ja koju tagasi). Osad teed olid ikka väga jubedad, niii auklikud, et siuke tunne oli nagu sõidaks oma kodu kruusateel. Otsisime autole parkla, et kuhu see siis jätta ja saime päris hea koha. Lennujaamale päris ligidal ja päeva hind oli 3.50. Viie aeg jõudsime lennujaama ja siis tiksusime lihtsalt enda selle gate´i juures. Vaatasime kahte filmi. Üks oli mingi hiina õudukas "Forgotten", mis minu arust oli päris pask ja siis teine film "Irreplaceable you", mis jäi mul pooleli, aga kui Gran Canarial lennujaamas lennukit ootasime koju tagasi, siis vaatasin ära ja siis panin veits vihma selle peale lol. Armas film, aga kohati oli nii kurb. Poole kümne aeg saime lennukile minna ehk siis olime mingi 4 pool tundi lihtsalt vahtinud. Vähemalt lennujaam oli väga korralik võrreldes Londoni omaga, mille peale ma läksin niiiiiii ketta.
Londoni aja järgi jõudsime kohale 23.00 aeg, kuigi seal ajavahe 2h. Lennukist välja minnes oli täiega soe, tegelt oli ainult mingi 2 kraadi. Aga jah lennujaam siis... Pmt seal oli nii, et enne väravatesse minekut oli see ühisala, kus on nagu lihtsalt külastajad ka nagu nt Tallinnas, kui lähed lihtsalt lennujaama sisse, et ei lähe sinna väravate alasse. Kui meie jõudsime oli väravate ala suletud ja see avati alles mingi kell kolm hommikul. Pidime mitu tundi lihtsalt tiksuma ja kui uni peal on ja jahe, siis see oli ole just kõige meeldivam. Mingi ühe aeg oli see lennujaam küll päris hull, sest kõik inimesed magasid lihtsalt maas ja olid külg-külje kõrval. Neid toole, mis sinna istujatele oli pandud, oli ainult mingi 100. Seega iga nurk kuhu vaatasid, nägi välja nagu mingi pagulaslaager. Thank god, et mul üks see suur sall kaasas oli, sai vähemalt selle peale võtta. Sinna jõudes alles tuli meelde, et see see sama värdjas lennujaam, kus eelmine aasta sai ka nii passitud lihtsalt. Ja neid inimesi tuli järjest juurde, sest lennud käivad ju kogu aeg. Aga kui sinna väravate alasse jõudsime vot seal oli väga palju tooooole. Ma ei saagi aru, et nii suur riik, kus peaks just viisakas ja korralik lennujaam olema ja siis seal ei ole inimestele tava alasse piisavalt toole pandud, aga jah mis seal ikka :D Vähemalt meil on väga hea lennujaam Eestis.
Neljapäev 22.02
Hommikul 7 aeg läks lennuk Londonist Gran Canariale. Sõit kestis mingi neli pool tundi. Lennukist välja tulles oli täiega mõnus soe, ainult et ilm oli natuke pilvine. Otsisime enda kohvrid üles ja läksime autot rentima. Meil oli varasemalt ära broneeritud, seega jäi üle ainult maksta. Saime omale mingi väikse kollase auto, aga see oli sealse koha kohta päris hea siuke väike, sest ega seal suure autoga ei mahu väga midagi tegema ja lihtsalt teeks enda sõitmist pingelisemaks. Tegime algul kohe autost pildid ka igaksjuhuks, et juhul kui pärast hakatakse sokkima, et kuskil mingi mõlk v kriim vms, siis meil tõestus, et need olid juba enne meid.
Lennujaamast välja sõites juba imestasime, et niii ilus ja soe ja oeh kõik oli niii tore. Sõitsime ühte kaubanduskeskusesse, et omale süüa osta. Mäletasin eelmisest aastast väga hästi, kus see asus. Shoppasime veits ja siis essa asjana ostsime sõõrikuid. Pmt iga päev sõime hommikuks sõõrikuid ja saiakesi vahepeal lõunal ka seega päris fit, aga no reisil võib haha. Poest välja minnes helistasin Robertole ja ütlesin, et me hakkame sõitma. Saime airbnb-st omale ööbimise, mille öö oli siis 20€ ehk siis inimese kohta kümme ja lõpuks terve reisi ööbimine läks meil inimese kohta maksma 90 euri. Roberto oli meie host ja esimene airbnb kogemus oli küll väga positiivne.
Kui kohale jõudsime, siis pidime hästi kitsast tänavast alla sõitma ja Mannu sai kergelt öeldes shoki, sest seee tundus niiiii kitsas. Järgmistel päevadel harjusime sellega ära ja polnudki enam üldse hull.
Tervitasime siis Robertoga üksteist ja siis surusime kätt ja siis ta näitas meile meie elamise ära. See ei olnud midagi luksuslikku, selline keskmine elamine seal vms. Tal oli enda maja, siis väike hoov, bassein ja siis meil oli väike vets ja üks tuba nagu majast väljas eraldi majakesena. Algul oli nii harjumatu, et seal ei pea jalanõusid jalast võtma nagu seebikates. Rääkisime päris pikalt juttu ja selline põnev vestlus oli. Üldse iga päev oli niii huvitav. Host oli ka tore, sest ta oli siukse positiivse ellusuhtumisega ja kogu aeg energiat täis ja rõõmsameelne, mis oli väga tore. Terve aeg seal olles tundsin end koduselt ja mitte kordagi ebamugavalt. Ta oli siuke chilll nh. Ta andis häid nippe, et kuhu minna jne. Pärast ütlesin Mannule, et lähme Las Palmasesse, aga ma ei arvestanud üldse sellega, et ta ei ole ilmselt selle liiklusega üldse harjunud. Jõudsime Las Palmasesse ja siis GPS pani ka segast ja siis kõik lihtsalt kogu aeg lasid signaali ja ei näidanud suunatuld ja siis Mannul tuli väike paanika, sest liiklus nii teistsugune ja siis sellest alates ta vihkas seda linna haha. Pmt me ei läinudki autost maha, vaid jõudsime sinna, ekslesime veits ja siis sõitsime koju tagasi :D:D:D Õhtul oli mingi 14 kraadi, mille kohta Roberto ütles, et neil pole ammu öösel nii jahe olnud. Jalutasime kodu ümbruses ja isegi mingi lambi muru üle oli niii hea meeel haha. Kohe oli siuke kevade-suve tunne. Seitsme aeg läksime magama, sest me ei osanud midagi teha ja räige väsimus oli ka peal + see kahetunnine ajavahe. Toas oli suht jahe, aga panime mingi viis fliistekki peale omale. Hommikul host küsis ka, et kas meil oli külm, et tal radikas ka pakkuda meile ja siis ütlesime, et ei olnud, kuigi algul oli. Nad ei kütagi seal oma elamist, kogu aeg on siuke niiske ja üldse nagu päike kütab päeval maja soojaks ja sellest piisab. Niiet sellessuhtes oli väga harjumatu. Meie ruumil oli nagu teistsugune lõhn ka, aga mitte nagu rõve vaid lic teistsugune lõhn.
Kodutänava vaade, algselt tundus see tänav vägaaaa kitsas
Reede 23.02
Ärkasime päris vara, käisime pesus ja siis need pesukorrad olid ikka päris lühikesed. Roberto ütles, et vesi päris kallis ja seletas oma veesüsteemi seal ja siis meil oli pmt ette nähtud 5-7 minutit dušši. Raske oli nii ruttu hakkama saada, aga lõpuks harjusin ära, õnneks Mannul läks vähem aega, siis sain nagu tema arvelt kauem olla :D Hommikud olid küll mõnusalt soojad, mingi 11 aeg hakkasime Maspalomasesse sõitma ja siis tegime iga hommik oma koduteel sõites videoid, et mis kell on ja mitu kraadi. Enamasti oligi hommikuti juba mingi 22 kraadi. Kuna ilm oli selline pilvine, siis tegime Maspalomases väikse jalutusringi, siis sõitsime Mogani, kus vaatasime veits poodides ja otsisime söögikohta. Läksime ühte restorani ja siis ma küsisin, et kas teil tacosid on ja siis nad arvasid, et me ameeriklased, ilmselt järeldasid inglise keelest ja tacode küsimisest. Siis seal oli igal pool nii palju neid bootleg shopping centreid, mis olid väga mõttetud. Puerto Ricost sõitsime ka läbi. Igal pool oli isegi pilvise ja vihmase ilmaga niii ilus ja no see maastik ka ikka uskumatult ilus. See oli hea, et koju sõita ja igasse sihtpunkti oli mingi 30km ehk siis mingi 15 minutit sõitu, sest seal kiirtee, mis teeb selle trippimise nii mugavaks. Õhtul, kui koju läksime, oli vist vihma vms sadanud ja siis puu otsast olid esimesed apelsinid ka maha kukkunud, mida järgmine päev proovisime. Väga-väga magusad ja head. Õhtul läksime maja katusele ja vaatasime linnale ulatuvat vaadet ja tähti, mis oli niiiiiii ilus. Lõpuks see saigi meil nagu igapäevaseks rituaaliks haha.
Laupäev 24.02
Hommikul ärgates oli väga ilus ilm. Rääkisime Robertoga juttu ja siis ta ütles, et kutsub oma naabri koerale politsei, sest see koer hakus nii nagu oleks tema enda toas olnud haha. Üldse seal oli nii räigelt siukseid väikseid penisid, keda ma absul ei salli. Sellised ära tõusnud nähvitsad. Kuna ma olin kogu aeg päevast nii väsinud, siis mind väga ei häirinud see öösiti ja lõpuks harjusin lic ära. Olen üles kirjutanud, et "Sõidame Maspalomasesse, kell on 10.22 ja väljas on 17 kraadi, kuigi tegelikult tundub soojem.". Maspalomases oli sinine taevas, siuke õrn soe tuul ja üldse väljas oli juba mingi 23 kraadi vms. Jalutasime mööda rannapromenaadi majaka juurde ja siis sealt edasi liivadüünidele. Algul ei pannud kreemi, sest mõtlesime, et mis see päike ikka on. Vnoh ma ütlesin Mannule, et peaks peale panema, et siin hoopis teistsugusem päike, aga ta kõva vana ja ss ei pand haha. Päris mitu tundi ronisime düüünidel ja mingi aeg liiiiv oli jõhkralt kuum. Mannu oli niii hyped ka igast ookeani lainest, sest ta pole kunagi varem nii suuri laineid näinud. Peale düünidel käiku võtsime lihtsalt ka veel päikest ja siis läksime ookeaniäärsesse restorani sööma. Mul oli pitsa suht norm, aga Mannu pasta oli suht halb. Vähemalt oli ilus vaade. Hiljem läksime sinna majaka juures olevale platsile, kus eelmine aastagi sai tiksutud, pikali. Pärast jalutasime niisama ringi, seal linnas nagu mingid postid, kus näitab kella, kuupäeva ja kraadi ja siis näitas mingi 27 kraadi, ülimõnuuus. Inimesed seal ka niii sõbralikud ja abivalmis, üldse nagu liiga heatahtlikud haha, nt olime Carrefouris ja siis pidi oma ostukotte pakendama enne toidupoodi minekut ja siis tulin selle lauakese eest ära ja siis mingi naine lasi gracias ja naeratas ja Mannul oli täpselt sama moodi. Meil lihtsalt keegi hoiaks kulmu kortsus vms. Siis seal linnas oli veel mingi jooks vms, mis oli nagu 18h käinud vms, ilmselt oli mingi orienteerumine vms. Vaatasime seda veits ja elasime kaasa seal finishis. Pärast sõitsime koju ja käisime toidupoest läbi ja siis läksime koju ja nautisime jälle kodu katuse vaadet.
Paremal pool Mannu minu tavapärast pildipoosi järgi tegemas
Pühapäev 25.02
Hommikul tõusime üles ja siis läksime kööki. Rääkisime Robertoga päris kaua juttu. Küsisin talt, et kas sel saarel madusid ka on ja siis ta ütles, et tal on mägedes üks sõber, kes on päris mitut näinud ja et kunagi oli üks turist hobi korras oma maoga saarele tulnud ja siis see oli tal ära kadunud. Siis ta rääkis veel, et Kanaari Saartel on üks saar, kus valitsus keelab kütuse ära, et seal oleks siis edaspidi ainult elektriautod vms. Ta töötab Maspalomases ühes hotellis barmanina ja siis rääkis ka, et seal kõik ainult söövad ja joovad ja istuvad hotellis, aga et meil on korrarik turismireis ikka, sest tripime ringi ja näeme palju rohkem. Arutasime ka, et kuhu minna, sest ilmateade lubas lõunas vihma ja põhjas ilusamat ilma- üldse see ilm oli nii muutlik seal kogu aeg. Jälle olen kirjutanud, et "kell on 11.33 ja õues on 23 kraadi". Roberto rääkis, et Agaetes on mingid välibasseinid ehk siis panime selle GPS-i sisse ja asusime sinna poole teele. Väga ilus oli, koht asus loodes ja seal oli hoopis teistmoodi maastik, kui eelnevalt käidud kohtades. Saime päris pikalt jalutatud ja siis mingi aeg hakkas õrnalt tibutama, aga see oli nii naljakas, sest pilved olid kaugemal ja taevas oli sinakas ja päike paistis meile peale. Muidu oled harjunud, et kui sadama hakkab siis päikest enamasti pole, aga jah väga soe oli, siuked õrnad soojad piisad. Välibasseinid olid huvitavad, sest ma pole selliseid asju nagu varem näinud. Üldse igal pool oli nii ilus vaade oehh ma ei saa üle haha. Mingi aeg mõtlesime, et sõidame waterfalli juurde ehk siis nagu lääne poole, aga seal ei olnud enam kiirteed, vaid oli tavalised teed, mis jooksid mööda mägede äärt ja kust alla vaadates oli mingi räme kuristik. See oli Mannule juba omamoodi seiklus. Isegi mul oli seekord ka õudne, aga tema polnud midagi sellist kunagi varem näinud + ta pidi veel ise sõitma ka. See tegi vb asja hullemaks, et tuli kerge udu, tuul läks suuremaks ja vihma sadas. Siuke veits kurjakuulutav ilm haha. Jõudsime kuskile maani ja siis tankisime auto täis, sest Roberto ütles ka, et mägedesse tuleb kindlasti täispaagiga minna. Pärast sõitsime Agaete juurde tagasi, sest liiga vihmane ilm oli waterfalli külastamiseks, aga no nüüd ongi siis jälle põhjus tagasi minna sinna. Mingi aeg oli nii naljakas, kuidas ühe kurvi tagant oli vikerkaar täpselt meie ees ja hästi lähedal. Pole kunagi vist nii lähedalt näinud. Õhtu poole käisime toidupoest jälle läbi ja siis Las Palmase juures ühes kaubanduskeskuses söömas, kus oli täiega hea toit. Mingi USA brownie oli mu elu kõige parem magustoit vist üldse. Õhtul jõudsime jälle suht hilja koju. Jõudsime alati varem kui Roberto, sest tal olid need õhtused vahetused tööl, seega ta jõudis mingi 12 läbi vms.
Esmaspäev 26.02
Hommikul rääkisime Robertoga juttu. Iga hommik olid nii põnevad jututeemad. Ta vaatas kogu aeg inglisekeelseid uudiseid, et oma keeleoskust säilitada. Ta rääkis sellest brexitist ja üldse Euroopa süsteemist, et kuidas Inglismaal elab 10 000 hispaanlast, aga Hispaanias mingi 300 000 inglast, kellel on siis nagu kasvõi teised kodud Hispaaniasse ostetud. Mõtlesimegi, et mis siis neist saab jne. Siis küsisin ta perekonnanime kohta. Sest meil läks jutt nendele ID-kaartidele jne ja siis ta näitas enda oma ja tal oli kaks perek.nime. Hispaania keeles ka kunagi õpetaja rääkis, aga ma ei mäletanud enam, mis teema oli sellega. Pmt inimesed saavad ema ja isa perekonna nime enda nime taha ja siis see tema nimi kõik kokku kõlas nii ilusti. Siis ta rääkis, kuidas Kanaaridel üldse käib aastaga mingi 17 miljonit turisti jne. Kell 11.59 hakkasime kodust liikuma ja õues oli 18 kraadi. Hakkasime mägedesse sõitma. Plaan oli Roque Nublu juurde minna, mis on kõrguselt teine kõige kõrgem punkt Gran Canarial. Roberto juhatas meid hommikul enda autoga ühte teeotsa, kust kogu aeg otse sõites jõuab lõpuks Roque Nublu juurde. Hommikul rääkis ka, et tal ööbisid kunagi mingid iirlased vist vms, kes olid mägironijad ja siis nad ütlesid, et ronivad Roque Nublu otsa ja siis Roberto ei uskunud neid ja andis neile vist mingi lipu kaasa vms ja siis lõpuks vanad saidki sellega hakkama. Lahe nagu, et ta meile igast storysid rääkis. Kasvõi see, et mingid hiinlased ööbisid tema juures ja siis ta viis need hiinlased oma sõbraga nudistide randa ja siis vanad pidid pmt shoki saama :D Aga jah seal kõrgel oli küll väga ilus ja üldse võimas vaade. Tenerifet oli ka näha. Algul oli natuke jahe, sest üleval oli mingi 12 kraadi äkki vms ja ma olin oma lühkaritega, aga jh pmt mäe otsas oli nagu meie jahe suvi niiet lamp. Päris kaua aega olime seal. Mäkke jalutamine võttis korralikult aega ja no inimesi oli ka väga palju. Kohtasime isegi ühte eesti peret. Pärast tipu vallutust läksime sinna hosteli juurde, kus ma eelmine aasta ööbisin. Tahtsime päikest võtta, aga nii tuuline oli ja siis võtsime mingi 10 min ja siis mul sai kõrini ja ütlesin Mannule, et lähme ära. Me ei tahtnud lõunasse minna, sest sõitmine oleks mingi pool h võtnud ja me ei teadnud kaua üldse päike enam võtab ehk siis võtsime kõige lähedasema koha. Õhtul läksime Las Palmasesse rannapromenaadile jalutama ja väga-väga mõnus oli. Kogu aeg oli siuke tunne, et "See on elu". Olen kirjutanud üles ka, et 20.46 oli 19 kraadi. Pärast käisime söömas ja siis hakkasime koju tagasi sõitma.
Teisipäev 27.02
Ärkasime 10 aeg ja siis Roberto printis meie lennupiletid välja. Haha ja siis mul üks asi üles kirjutatud jälle, et vana lasi, et tal nii vana windows, et kardab, et venelased häkivad sisse :D:D:D 12.04 hakkasime Anfi de Mar-i sõitma ja väljas oli 22 kraadi. Tervel saarel lubas siukest pilvist ilma. Algul kui kohale jõudsime, siis seal oli jälle kõik nii ilus, helesinine ja soe ja väga mõnna. Jalutasime randa läbi ilusa pargi ja siis sõime pärast crepe-e ja neid pakse vahveleid ja siis läksime päikest võtma. See vesi oli niiiiiii helesinine nagu nendel piltidel, mis Roberto näitas meile. Sellepärast otsustasimegi sinna minna. Mingi aeg tulid õrnad pilved ja siis lootsime, et need lähevad ära, aga ei läinudki ehk siis mõtlesime, et lähme Maspalomasesse, sest seal paistis sinine taevas ja oligiii. Jalutasime ringi ja tiksusime pargis jälle ja no väga mõnus. Pärast läksime toidupoodi jälle. Seal toidupoes sai pmt iga päev sushit proovida ja siis üks oli täiega hea ja siis lasin kogu aeg Mannul ka mulle võtta, sest ta ise vihkab sushit. Algul ta oli räigelt vastu, et eiii jne ja siis lõpuks lihtsalt vaatasin talle otsa seal leti juures ja muigasin... ja nii ma oma sushi isu täis saingi haha. See päev jõudsime suht vara koju ka.
Kolmapäev 28.02
Terve hommiku võtsime kodus päikest. Roberto lasi õue kõllidest hispaania mussi ja no iga laul oli nii hea. Ma vist reaalselt shazamisin igat laulu, mis tuli. Räige reisi tunne oli siis nagu mitte tavaline reisi tunne vaid see hispaania tunne haha. Võtsime ta apelsinipuu alt apelsine ka ja sõime ja no niii mõnna. Kahju ainult, et basseinis vett polnud. Ma ei mäleta kas ma seda kirjutasin v ei, aga et kuna vesi on hästi kallis, siis selle meie magamistoa all on pmt siuke ruum, kuhu ta suunab kõik torud, et kui vihmavesi tuleb, siis see koguneb sinna ja suvel laseb basseini. Sest ta sinna basseini mahtus mingi 20000 l vett ehk siis vee eest makstes oleks ulme summa lõpuks. Roberto rääkis meile, et mingi joke oli kuskil, et kui õhtul hiina toidukohta sööma minnes õues kasse pole, et siis ei tasu minna :D Siis rääkisime mingi koksidest, et palju meil nt mojito maksab ja palju neil, et räige vahe ikka. Kui Mannuga toidupoes käisime siis vaatasime ka, et selle suure toidupoe oma õlu maksab 13 senti ja panti ka pole, et väga hull ikka :D Pärast Roberto ütles ka, et me oleme talle alati külla oodatud, et teinekord me ei pea maksma ka, et me nii toredad inimesed. Nii tore oli kuulda, et ta tagasi kutsus meid ja nagu sõpradena pmt vms. Ta ütles ka, et ta on selline inimene, kes ei hooli inimeste suurusest jne, et võtabki kõiki nii nagu nad on ja ei erista vms nagu meie ühiskonnas on kombeks. See oli ka tore, kui ta rääkis, et ta ei ole mingi rikkur, aga ta tunneb, et on rikas, sest tal on seal kodus kogu aeg nagu paradiis (päike, soojus, bassein) 4 aeg läks Roberto tööle ja siis me läksime õhtu poole Maspalomasesse, sest ta kutsus meid sinna, et keegi pidi hotellis esinema, et äkki tahame kokteile jne. Mingi 8 aeg läksime hotelli. Sain free mojito, mis oli päris hea ja siis tiksusime rõdul ja nii mõnna soe oli. Mingi tunnike vb istusime ja siis läksime üle tee itaalia restorani sööma, niiiii heaaa toit oli, võtsin veel ühe mojito ja no see oli kindlasti mu elu parim. See oli nii hea. Õhkkond oli ka nii mõnus, siuke melu ja siis seal laulis mingi mees karaoket, mis oli ilmselt nagu tema amet seal restoranis. Mingi aeg läksin vetsu ja siis kui tagasi tulin, siis Mannu ütles, et see karaoke mees kutsus teda laulma haha. Aga ta keeldus. Siis kui tagasi tulin siis olin veic olnud, siis see mees kutsus mind ka ja ma läksin hahaha. See oli niii kant algul, sest see karaoke teema pole minulik. Laulsime selle mehega seda perfecti hahahah ja siis nüüd kogu aeg kui see laul tuleb raadiost, siis vaatame Mannuga üksteisele otsa ja lihtsalt naerame ahaha. See oli nii räige eneseületus, sest ma ei julgeks elusees midagi siukest teha, aga seal olles mõtlesin ka, et suva ma ei näe neid inimesi enam mitte kunagi jne. Kui ära hakkasime minema, siis see laulja lehvitas ka meile. Pärast kui koju sõitsime, siis see oli reaalselt mu elu kõige toredam kojusõit (panin ainult hispaania mussi, siis laulsin kaasa, mõtlesingi, et omgg ma olen GRAN CANARIAL koos Mannuga ja no mida veel elult tahta) kõik oli lic niiii tore ja elu nii lill.
Neljapäev 1.02
Neljapäev 1.02
Kell oli 11.05 ja õues oli 25 kraadi. Tahtsime randa minna ja siis Roberto soovitas meile ühte kohta, kus pidavat hästi mõnna olema. Jällegi ta ise sõitis enda autoga ees ja siis meie järel ja nii tore, et vana näitas meile ise seda kohta, et ta nagu viitsis aega kulutada meie peale. See rand oli jälle nii ilus, algul olime kividega kohas, kus olid sellised päikesevõtmis platvormid ehitatud ja siis tegime seal oma esimese ujumise ka. Väga mõnus oli, välja tulles päike kuivatas kohe ära ka. Mannu oli nii hyped nendest lainetest. Hiljem jalutasime ranna alale, kus oli liiv. Liiv oli tumedat värvi, siuke hallikas-pruun. Seal olid täiega suured lained vahepeal ja vesi oli ka päris soe. Võtsime mingi 4-ni päikest, aga see oli niigi liig, sest mu jalalabad olid pärast ära põlenud jne. Mingi aeg Roberto saatis sõnumi ka, et kas me oleme nõus käima poest läbi ja õllet talle tooma. Siis ütlesime, et muidugi ja siis ostsime igast foodi, sest olime hostiga kokku leppinud, et teeks grillimise õhtu või no ta ise küsis meilt. Õhtul jõudsime mingi 6 aeg koju ja siis hakkasime grillima, kõtu oli ka max tühi. Ta grillis neid hiidkrevette ka ja no need olid niiiiiiiii head. Rääkisime juttu, aga see päev ta polnud üldse nii jutukas, kui muidu, sest ta olid kaua tööl olnud ja väga väsinud. Aga jah tore oli ikkagi. See nii mõnus, et õhtuti oli ka nii soe ja siis sai lihtsalt väljas istuda ja elu nautida. Käisime Mannuga katusel seda viimast ilusat vaadet ka nautimas.
Reede 2.02
Olime terve hommiku kodus ja võtsime päikest. Mingi aeg läksin tuppa vaatama, mis Mannu teeb ja siis jätsin oma rätiku sinna basseini äärele, aga ma mõttes mõtlesin, et see rätik kukub raudselt sinna basseini ( basseinis oli natukene vett ) ja kukkuski :) Siis pidin seda pärast pesema ja auto peale kuivama panema. Aga jah see kuivas nii ruttu ära. See oli ka naljakas, et kui päikest võtsime, siis meie kohal ja läheduses oli nagu selge taevas, aga lambist tulid mingid vihmapiisad. Aga seal oli see, et kuna mäe kohal olid vihmapilved ja siis tuule tõttu lendasid need nagu meie poole. See oligi nii naljakas, et kordagi ei tulnud päiksele nagu ühtegi pilve ette, et kõik läksid kaarega mööda, aga et olid vihmapiisad :D Siuke mõnus soe jahutus. Mingi 2 aeg jätsime Robertoga hüvasti ja siis läksime lennujaama. Saime kütuse eest 9 euri ka tagasi lol. Õhtul olime jälle Stanstedi lennujaamas ja sai jälle päris palju kordi selle koha peale kettasse mindud.
Laupäev 3.02
10 aeg jõudsime Riiga ja siis imestan, et auto meil üldse käima läks, sest me olime mingi 10 päeva ära olnud ja vahepeal kodus olles, kui ma 2 päeva ei sõida vms, siis läheb juba vaevu käima vähemalt siis kui külmem oli.
Aga jah, reis tuli pääääris odav ka. Näiteks lennupiletid läksid inimese kohta maksma 170€, rendiauto 101€, ööbimine 90€ ja siis lisandus söök ja jook, millele läks ka ikka, aga no tegelikult söögi osa pealt oleks saanud vabalt kokku ka hoida, sest me käisime suht iga päev söömas jne.. Rendiautot ära viies vaatasime ka, et kokku olime sõitnud 1050 km. Üldse reis oli väga toree, nii hea uus kogemus, sest pole varem nagu iseseisvalt trippinud ja oeh ma nii väga tahaks juba tagasi minna.
