Tokoriki Island & Ramada Hotel

22.07.19 esmaspäev

Hommikul läksin porti ja olin mures, et jään laevast maha, sest väga tihe liiklus oli ja võttis oodatust kauem aega.

Kell 9.15 läksin laevaga Tokoriki saarele. Seal selgus, et ma lähen pärastlõunase laevaga tagasi, sest see naine, kes kõiki asju orgunnib, oli alles täna hommikul neile helistanud, et ma üldse tulen. Mina teadsin seda juba mitu nädalat, aga neil ei olnud õrna aimugi. Kohale jõudes selgus, et sinna saarele ei võeta praktikante jms, sest see on lihtsalt next level resort, kus kõik peab olema perfektne.

Sain tuttavaks ühe naise Iviga, kes oli väga tore. Ta peab kõnesid jms kirikus ja oli näha, et ta on haritud fijilane. Ma ei ole siin varem nii mõelnud või seda otseselt tunnetanud. Väga huvitav, motiveeriv ja informatsioonirikas vestlus oli. Tema eesmärk on seal arendada oma töötajates leadershipi oskusi, sest ta ei taha, et need naised elu aeg lihtsalt massaasi teeks, vaid et nad pürgiks kaugemale. Ma ei ole varem spaades sellist suhtumist kohanud, kus manager nii mõtleb. Manageri töö tundub tegelt päris stressirohke, sest pead olema oma inimestele ka konsultant ja psühholoog jms.

Mul oli nii vaja tema seda motiveerivat juttu ja siis ma pärast rääkisin ka, et mis sellest, et ma pean ära minema sellelt saarelt, aga et järelikult oli nii mõeldud, et pean kohtuma sinu ja teistega. Kõik läheb nii nagu minema peab. 

Hiljem rääkisin juttu ühe Jane ja Litiga. Leppisime kokku, et kui nad nüüd mainlandile tulevad, siis me läheme Jane’i külasse. Väga meeldivad naised olid ja see oli nii armas, et nad tahavad muga rohkem edasi suhelda ja vot nii külalislahked fijilased ongi! 

Hiljem käisime kookost joomas. Kohalikud lõikusid palme ja siis andsid meile. Minu teine kookos üldse. 

See spaa oli uskumatult ilus ja mul hea meel, et sain lõpuks ise ka selle ära näha, sest nii paljud on mulle rääkinud sellest. Siin on ainult mõned pildid sellest, aga need ei anna ikkagi seda muljet edasi. Seal olid sellised väikesed kosed, kust voolas vett jms.

Mingil hetkel läksin laeva peale. Jäin välja istuma, sest kirjutasin Mirryle, et ma möödun varsti Matamanoa saarest (see saar, mis oli mu teine sihtkoht). Inimeste transportimine käib nii, et kõik on suure laeva peal ja siis saartelt tulevad väikesed paadid, millega omakorda viiakse inimesed saarele. Istusin väljas ja ühel hetkel osad karjusid “Mere, Mere, Mere”. Seee oli niiii tore, need inimesed, kellega me Matamanoal tuttavaks saime. Mul tuli niii palju positiivseid tundeid, sest nad mäletasid mu nime ja mind üldiselt ja selle saare inimesed said mulle nii “pereks”. Hõikasin ka neile, et tervitage KÕIKI! Mega tore, et nad mu ära tundsid, kuigi mul pole siiani mõne inimese nimi meeles. 

23.07.19 teisipäev

Peale Tokoriki arusaamatust öeldi, et selle nädala veedan Ramada Senikai Spaas, mis asub Bamboos seal, kus me võrku oleme mängimas käinud.

Läksin hommikul vara kohale ja siis selgus, et antud sihtkoha manager ootab mind Senikai kontoris, millest mul ei olnud jällegi Melaga juttu. Temaga suhtlus on väga keeruline, sest tihtipeale jätab osad asjad rääkimaga või siis saabki ainult nii palju teada kui ise küsid. Kuigi tema töö puhul on väga oluline suhtlusoskus jms, sest tema vahendab erinevate spaade sihtkohtade tellimusi jms, millest omakorda sõltub sihtkohtade teenuste pakkumine ja müük. Kokkuvõtlikult öeldes see naine ei sobi antud ametikohale. Ta on väga sõbralik ja tore, aga sellisel töökohal on muud omadused olulisemad.

Spaa on selline lihtsam, väiksem ja palju odavam teistest sihtkohtadest, kus ma käinud olen. Algul oli  pakettide hindasid nii harjumatu vaadata. Sain päris mitmeid treatmente maha müüdud. Igal spaal on oma päevane müük, mis on vaja teha. Lõunaks oli see müük juba 200 FJD$ üle läinud.

Kohalikud Senikai naised on väga toredad. Jällegi rõõm kohtuda uute inimestega. 

Pildil on Shinal ja Sala

24.07.19 Kolmapäev

Sellel nädalal toimub Nadis festival, mida kutsutakse Bula festivaliks. Nimi tuleb sellest, et Nadis on põhiline lennujaam ja siis see „bula“ on nagu tervitus. Samuti kuulsin, et iga aasta toimub Lautokas Sugar festival ja nimi tuleneb sellest, et Lautokas on üks suurim suhkruroo vabrik Fijil. Pealinnas Suvas on Hybiscus festival, sest see lill on nende linna sümbol vms.

Tööpäev oli rahulik. Olime rannaäärses spaa bangalows ja siis Sala punus tüdrukutele patse. See on ikka ulme, kui kiiresti nende näpud punudes käivad. Peale tööd läksin Imiga koju ja siis mingil hetkel kuulsin, et keegi hõikas mu nime. Selja taga jalutasid Ali ja Hans. Rääkisin nendega natukene juttu ja siis jäime Imiga taksot ootama. 

Õhtul istusin õues ja siis mingi naaber tuli samal ajal koju. Me rääkisime reaalselt mitu tundi lihtsalt juttu. See oli väga uskumatu jutuajamine, sest nii palju asju tuli meie hosti kohta välja. Tegelikult on ta pettur, valetaja ja korralik varas. Me oleme seda varem ka kahtlustanud, aga nüüd see naine näitas mulle isegi ühte Facebooki postitust, kus Fiji saatkond on teinud hoiatuse selle naise kohta. Seal oli kirjas palju ta teistele võlgneb jne... Väga uskumatu. Ta tundus nii normaalne naine, aga eks sellised ongi kõige räigemad sulid tegelikult. Arvestades seda, et ta oli Sindy kõrvarõngad enda asjade hulka pannud ja jalanõud ära peitnud lillepotti. Nüüd peale saari koju tulles olen küll väga õnnelik, et ta mu arvutit ära müünud pole. Kusjuures Sindy küsis, et kas mul oli kollane tsärk, et ta oli seda hosti seljas näinud ja nüüd kui oma kohvri läbi otsisin, siis pean tõdema, et see tsärk on kadunud. Meil käivad tihti inimesed ukse taga ka, sest see naine neile võlgu või ei pea oma lubadustest kinni. Ma laenasin sellele hostile 100 FJD ka, aga ta ei ole mulle ikka maksnud peale paari nädalat, aga mul mõned mõtted, kuidas see raha tagasi saada. See naine ässitas meid algul kõikide naabrite vastu, et teised on ta peale kadedad jms, et me ei usuks midagi, mida nad räägivad ja et indialased on siin Fijil full of bulshit, aga tegelikult on tema see full of bulshit.

25.07.19 Neljapäev

Tööpäev läks päris kiiresti. Saime mõned treatmendid maha müüdud, aga üldiselt oli ikka rahulik. Sain teada palju massöörid siin teenivad ja no väga kahju hakkab. Põhimõtteliselt saavad 3.50 FJD tunnis, mis on meie mõistes kuskil 1.75€ vms. Päevas teenivad 28 FJD (14€) ja nädalas 168 FJD e 84€. Ma ei saa üldse aru, kuidas nad selle palgaga ära elavad, kui peres on päris mitu last jne. Aaa sellest summast läheb mingi maks ka neil maha.

Ima, Sala

26.07 Reede

Sellel päeval saime mitu paketti maha müüdud, sest oli vihmane ilm ja inimesed liikusid rohkem sees ringi. Pausi aeg käisime Salaga katusel vaadet nautimas. See oli vist mu teine reede, kus ma veetsin õhtu kodus. Jäin üpris vara magama ka.

27.07.19 Laupäev

Viimane tööpäev Ramadamis läks väga kiiresti. Kliente oli päris korralikult isegi. Mingi pere, kes tuli complimentaryt saama, andsid mulle oma kontakti, et kui ma kunagi Sydneysse lähen ja tööd vajan, et siis neil on oma hotell. Siin on mu meelest see mega hea, et nii paljude inimestega erinevatest riikidest saab tuttavaks ja saan iga riigi kohta kogu aeg midagi uut ja huvitavat teada. Nii palju tutvusi selle paari kuuga saanud. Kui tagasi tulen siia, siis on kordades lihtsam tööd leida.

Õhtul läksin töökaaslase ja ta sugulasega rugbyt vaatama Lautokasse, mis on kuskil 30 minuti kaugusel. Ma ei ole varem kunagi rugby mängu vaadanud ja see oli ausalt öeldes väga huvitav. Algul ma ei saanud midagi aru, aga lõpu poole hakkasin juba asju jagama. Ma olin vist ainus valge inimene seal. See oli niiiiiiiii lahe, kuidas nad kõik kaasa elavad. Kogu aeg hõiskavad midagi ja kui lemmiktiim puntki saab, siis kõik hüppavad püsti karjuvad, jooksevad, laulavad, möllavad. See andis mulle nii palju positiivseid emotsioone nähes, kuidas nad on sellest mängust nii sees. Ma nii õnnelik, et läksin kaasa. Dolphinid ja rabbitid mängisid. Mõlemad tiimid on Nadi omad. Rugbys tiimi nimed tulenevad loomadest. Üks oli ühe poolt ja teine teise tiimi poolt. Lõpus olid mõlemal vastupidised emotsioonid haha. 

Peale mängu läksime telkide juurde, kus müüdi süüa. Kõht oli väga tühi. Minu jaoks oli šokeeriv, kuidas mingi 5 aastane laps oma peopesas kartult lõikas. Ainult õhukesed kummikindad käes ja mingi suur nuga. See oli ka harjumatu, et vanad võtavad raha vastu ja siis oma rähase käega tõstavad süüa jms :D:D:D Tegelt peaks olema sellega juba harjunud :D

Treasure Island

15.07.19

Hommikul läksin paadiga Matamanoalt Treasure Islandile. Kohale jõudes tuli mulle vastu manager Akissi. Jalutasime mööda resorti ringi. Ta näitas mulle natukene ümbrust. Nägin esimest korda sellist lille Fijil nagu alloleval pildil on. Varem polnud kuskil märganud sellist. Sellel saarel oma kabel, mis nägi niiiii ilus välja. Lisaks oli mingi väike loomaaed, kus olid kilpkonnad, kes kasvatatakse suureks ja hiljem lastakse vabadusse ning mitmed erinevad gekod (moko) ja linnud.

Selle moko pildi tahtsin Mosaule saata, sest meil oli oma nali moko levuga.

Spaas sain tuttavaks kohalike tüdrukutega. Nad nägid päris noored välja (20-22). Võtsid mind väga lahkelt vastu nagu siin igalpool kombeks. Mulllleee niii meeldib nende kultuur!!!! Mingil hetkel läksime lõunat sööma ja päris hea valik oli. Ise sai ka nii palju tõsta kui tahad. Sellega säästab nii palju raha, kui nad pakuvad siin hommiku-, lõuna- ja õhtusööki.

Alloleval pildil on selline ühine köök, kuhu tulevad nii spaa tüdrukud kui ka üle resordi töötajad.

Spaa tundus päris hõivatud olevat, aga ainsana mulle ei meeldi see, et see on perede sihtkoht, mis tähendab, et siin on palju jonnivaid lapsi ja lärmi. Ma üritasin end nii tagasi hoida, kui üks pere oli hästi lärmaka beebiga. 

Hiljem läksime tulevasse kodusse. Magame jälle mingi viiekesi ühes toas. Mulle see väga sobib.

Osadel töötajatel ei olnud ustki. Lihtsalt üks kardin.

Meie tuba, kus me viiekesi elasime. Iga hommik tõstsime madratsid virna.

Ainus asi, mida soovida annab on korralik WC. See, mis meil seal on, ei oma mittemingeid tingimusi. WC uksed mädanevad ja ei käi lukkugi jneee. Siin on nii, et nii kui pesuruumist tuled ja rätik on ümber, siis peab suluga (suure salliga) oma paljad õlad kinni katma.

Hiljem käisime võrku mängimas. Väga palju töötajaid oli, turiste ei näinudki platsil. Päris ohtlik tundus mängida, sest paljud olid osavad ja täiega surusid. 

Õhtul käisime restoranis tüdrukutega laulmas. Tähendab, et ma olin see kõikuja ja plaksutaja ja naerataja haha. See nii lahe kui rõõmsameelselt nad laulavad ja naeravad vahepeal ja see on mega tore, siiras rõõm.

Pärast oli meil tüdrukutega filmikas. Nii lahe, kuidas üheskoos aega veedetakse. Nagu lapsepõlv. Nad väga ei kasuta telefone ka. Ühel tüdrukul ei olegi ja mõnesmõttes hea ka, sest siis on omavahelist suhtlust rohkem.

16.07.9

Teisipäev oli minu jaoks suht vaikne päev, sest vähe inimesi tuli foot ritualile seega ma ei saanud vaga treatmente selgitada, sest klientidel olid olemas. 

Õhtul käisime laulmas ja tantsimas. See oli nii naljakas, kuidas me olime alles pesust tulnud ja läksime pmt kohe. Panime kiiruga riide ja laulma. 

Õhtuks sain jalle friikaid ja kana, sest mingi kokk tegi spetsiaalselt mulle jälle, esimene päev sain ka. Mulle öeldi, et peab sobitama sõprust kui tahan häid sööke saada. 

Teistel oli kookospiima sees see mingi Mana kala vms ehk siis pmt kalasupp, mis oli väga maitsev.

17.07.19

Hommikul sain mitu paketti inimestele müüdud. Kohtusin ühe perega, kes on Fijil sündinud, aga nüüd Uus-Meremaalr kolinud. Huvitav oli kuulda seda kultuurilist erinevust, et siin inimesed veedavad rohkem aega koos, aga Uus-Meremaal ollakse rohkem siseruumides nii kui jahedam on jne.

Hiljem käisime lõunat söömas ja tegime väikse powernapi. 

Õhtul oli kava tseremoonia. Jõime kohalikega kavat ja rääkisime juttu. Täitsa huvitav oli. Sain teada, et siin maailmaosas ei ole sõdasid olnud. Kuigiiii Fiji kuulus kunagi Inglismaale. Ükskõik, kuhu fijilased minna tahavad, neil on alati visat vaja, võibolla sellepärast nad ei reisigi üldse palju. Väga kulukaks läheb nende jaoks kuna nad ei teeni väga palju. Mujal kallim elu ka. 

Hiljem tantsisime traditsioonilisi tantse. Täitsa lõbus oli.

Pärast Saime mingi neli erinevat sorti kooki. Üks kook, mis meile toodi, oli enne olnud ühe pere laua peal. Ühel lapsel oli sünnipäev ja siis me käisime laulmas ja peale seda kui nad olid ära läinud, siis tõid töötajad meile selle söömiseks. Eestis ma ilmselt elusees ei sööks kellegi kooki, mis on üle jäänud, aga seal teistmoodi asjad. Ei tundunud isegi imelik mulle.

Teised ütlesid, et reedel teevad nad minu auks kava õhtu. See nädal on mingi teema ka, et esmaspäevast neljapäevani ei või kavat juua ja nii iga kolme nädala tagant, sest see on selle saare elanike traditsioon.

Õhtul mingi vana tõi köögist süüa ja siis sõime kolmekesi, friikaid ja kana, üks poiss rääkis mingi usu teemat ka meile.

18.07.19 neljapäev

Tööpäev oli päris rahulik. Müüsin mitu spaa paketti jälle maha ja sain managerilt komplimendi ka, et ma oskan väga hästi tutvustada pakette jms. Pakettide müümusel tunnen end enesekindlalt, aga nii kui pean Essence of Fiji tooteid müüma, siis ei ole seda enesekindlust, kuna ma ei ole ise kogenud nende toodete toimet jms. Naturally Fiji toodete puhul oli teistmoodi, õppisin kõik õlid ja koostisosad selgeks ning kuna too oli odavam ka kui Essence of Fiji tooted, siis oli lihtsam müüa. 

Lõunaks oli mingi riisilaadne toit. Siin saab ikka korralikult raha kokku hoida sellega, et ei pea süüa omale ostma.

Treasure island on Matamanoast nii teistmoodi. Palju peresid, siiani ei tunne väga seda ümbrust. Kabel on ka sellel saarel, mis on väga ilus!

Tahtsin ühe inglisekeelset lauset tõlkida ja küsisin spaa tüdrukutelt ja siis algul keegi ei teadnud, kuidas see on fiji keeles. Googeldasin jms ja siis ühel hetkel Akissi (manager) ütles, et keegi ei oska sellepärast seda fiji keeles öelda, kuna neil on siin 300 erinevat dialekti. Nad saavad üksteisest aru, aga mõnikord ei oska sama moodi rääkida vms. Lõpuks siiski sain mingi variandi, millega nad kõik nõustusid. Pole ime siis, et google translates pole fiji keele varianti.

Peale tööd läksime Romitaga võrku mängima. Täitsa lõbus oli, aga mulle meeldib Bamboos rohkem mängida, sest siin inimesed suruvad täiega ja tahavad ise mängida, aga Bamboos arvestatakse rohkem teistega ka.

Peale võrku käisime õhtusöögi järel. Nägin lõpuks seda inimest ka, kes mulle siinoleku aeg õhtusööke on teinud. Tänasin teda selle eest. 

Toiduga läksime spaasse ja sõime tüdrukutega üheskoos. Neil oli tööpäev läbi, aga nad koristasid. Ma pole ammu niii palju söönud. Mul oli nii paha pärast olla haha. Nad ütlesid, et kui ma Eestisse tagasi lähen, et siis ma pean välja nägema nagu üks õige fijilane e nad üritavad mind paksuks sööta. See ikka uskumatu kui palju nad söövad. Kogu aeg lihtsalt.

Peale seda läksime Rominaga tuppa riideid selga panema õhtuseks tantsuks ja lauluks. Mul ei ole üldse riideid kaasas ja siis nad laenasid mulle jälle kleiti. Sellel kleidil oli pael lahti õmblusest tulnud ja siis vana leidis lahenduseks pinsetid, millega kleiti auk teha ja siis pael niiviisi kokku siduda. See oli küll naljakas olukord haha.

Show oli jälle täitsa vahva, tuleshow oli ka seekord. Iga õhtu erinevad teemad.

Peale show läksime tuppa, aga kedagi ei olnud ja siis mõtlesime, et läheme spaasse. Kell oli kuskil 10 läbi, aga ma üldse ei imesta, et nad nii kaua koristavad haha, sest vahepeal tiksuvad niisama, tantsivad jms. Tegime tantsuvideoid niii tore oli.

Mingi hetk läksime randa lihtsalt istuma ja siis tuppa kaarte mängima.

19.07.19

Reede läks samuti väga kiiresti. Palju kliente oli, sain jälle tüdrukute küüsi värvida. Migil hetkel helistas Kity Matamanoalt ja ta ütles ka, et nad igatsevad mind. Niii tore. 

Peale tööpäeva läksime võrkpalli mängima. Vot see oli vist kõige lõbusam mäng siin, sest nii palju võimalusi anti. Kogu aeg kui keegi vastasmeeskonnast lõi, siis minu meeskond oli kogu aeg « Mere Mere ». Mul viimasel ajal siin nii, et nii kui keegi mu täisnime öelda üritab, siis ma parandan kohe Mereks või kui ma tutvustan ennast, siis ma ei ütle enam Meriliis, sest Mere on mu Fiji nimi. 

Peale võrku läksime Delmaga ujuma. Ma ei mäletagi, millal viimati riietega ujumas käisin, aga mega soe ja mõnus ja lahe oli. Mingil hetkel kala parv ujus meist läbi ja samal ajal hüppasid. Algul ehmatas ära, aga see oli mega lahe hetk. Ma ei teagi, kui kaua me ujusime, aga mingil hetkel läksime spaasse tüdrukute juurde sööma. Mulle tegi jälle see üks kokk eraldi söögi. See oli nii naljakas, et sõime mu friikaid ja kana ja siis tüdrukud vaatasid yt-st, kuidas mingi tüdruk trenni tegi. Nad plaanivad trenni hakata tegema.

Aaaaaa ja see oli mega tore, et Delma rääkis, et kohalikud siin arvavad, et ma olen kohalik vms. Osad küsinud ka mult, et mitu aastat ma Fijil elanud olen. Küsisin ka, et miks nad nii arvavad ja siis Delma rääkis, et ma söön kõike, mängin nendega võrku, kasutan fiji sõnu isegi slängi jne. 

Õhtul 8 aeg läksime kavat jooma. Meie sisehoovis on sellised istumisalad ja siis üks siuke majake, mis ongi kava joomiseks. Meie istusime õues ja seal oli üks punt veel, kes õues istus. Osad olid sees. Ma pole siin oleku aeg vist kordagi nii kanget kavat joonud kui nemad siin joovad. See oli ikka päris kange. Isegi low tide’i oli raske ära juua ja siis vahepeal ütlesin ka, et next round joon. See hea, et nad ei suru, vaid saavad aru, kui ei soovi rohkem. Tegime pilte, sõime kooki, rääkisime juttu ja mega mõnus olemine oli. 11 aeg läksime sinna sisse istuma, sest sellel ajal ei tohi õues olla, kuigi see maja oli ka selline, et seinu pmt ei olegi. Nii suured aknad ja pärani lahti. Meid oli lõpuks seal sees vist 40 ja igaüks jõi oma pundiga pmt. 

Mingil hetkel hakkas vihma sadama ja siis Delma ütles, et ilm on kurb, et ma homme ära lähen.


20.07.2019
Järgmisel päeval hakkasin ära minema. Algul ei saanud üldse aru, kuhu poole saarel ma pean paati ootama minema. Lõpuks nägin, et resordi omanik hakkas kuskile suunas ise ka paadile minema ja siis läksin tema järgi. See oli ka nii armas, et mingid naised, kellega ma tegelikult üldse kokku ei puutunud, tulid kallistasid ja tegid musi. Mega nunnu. Käisin töö juurest ka läbi ja tegin kalli oma töökaaslastele.

See oli see kava joomise ala ja see majake see siseruum, kus eelmine õhtu kavat jõime.